31.01.2019
Kolmapäevases valitsuse infotunnis tõestas peaminister Jüri Ratas taas, et kuigi ta pole riigijuhtimist veel selgeks saanud, siis demagoogias on ta tippklassis. Teema aga oli tõsine – istuva presidendi kavandatav lõbureis pingviinidemaa vetesse.
EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme küsimus peaministrile kõlas: “Lakkamatu sisemise rahulolematuse eest põgenevad permanentse keskeakriisiga härrasmehed on pannud kokku järjekordse pompöösse reisiplaani, sedapuhku siis Antarktikasse ja selle hinnaks on öeldud umbes miljon eurot. Sellest reisist, vähemalt mingist etapist, plaanib osa võtta ka Eesti Vabariigi president. Eesti maksumaksja ei ole ilmselt huvitatud selliste reiside sponsoreerimisest, isegi kui seda tehakse Presidendi Kantselei eelarve kaudu. Kas te oskate meile sellest täpsemalt rääkida, ega ometi maksumaksja ei hakka seda nüüd kinni plekkima?”
Jüri Ratase vastus nägi välja sellisena, et ta rääkis omalt poolt, mida ta reisist ja Antarktikast teab. See sundis Martin Helmet üle küsima, et kui president läheb reisile erasektori rahastamisel, siis kas see on sobilik; ja kui ta läheb riigipeana, siis kas selle maksab kinni Eesti Vabariigi maksumaksja läbi presidendi kantselei eelarve; kas president võiks oma aega siiski kuidagi teistmoodi sisustada, kui sellistel endiste erakonnakaaslaste ekspeditsioonidel etapiviisilt kaasas käia?
Peaminister teatas, et presidendi institutsioon on alati au sees olnud ning ka presidendid Arnold Rüütel ja Lennart Meri on Eestit rahvusvahelisele kogukonnale tutvustanud. “Mitte ainult rahvusvaheline aspekt ei ole oluline, vaid on minu meelest ka selline siseriiklik sidususe otsimine ja kindlustunde leidmine,” arvas Ratas. “/…/ Nii et ma ei näe mingit probleemi küll selles, kui president soovib rahvusvahelisel areenil veel aktiivsemalt tegutseda.”
Lisaküsimuses märkis Mart Helme, et pingviinide rahvusvahelise kogukonnaga suhtlemise küsimus on üsna vaieldav. “Kui president sõidab seilama kuskile valge purje all, siis missugune on teie valitsuse suhtumine sellesse? Kas see on kooskõlas presidendi mandaadiga või ei ole? Kui see toimub erasektori toel, kas see on korruptiivne; kas me võime näha siin võib-olla tulevikus mingeid mõjuvõimuga kauplemise elemente mingites küsimustes? See ei ole niisama lihtne küsimus, et see on tore, et inimene reisida armastab,” märkis ta.
Peaminister arvas seepeale, et president ei hakka Antarktikas mõjuvõimuga kauplema, reis aga toimub selle aasta juulist järgmise aasta veebruarini ja seni ei olevat valitsusele ühtegi selle rahastamise taotlust tulnud.
Soovi korral oleks peaminister saanud juba esimese küsimuse peale paari lausega vastata, et rahastamist pole veel küsitud ja presidendi on/ei ole õigust ametiajal sellisel üritusel osaleda, kui Jüri Ratasele omaselt kaasnes sellega sõnavaht, et üldistküsimisaega jääks vähemaks.
Mis aga puutub president Kaljulaidi võimalikku Antarktika-reisi, siis leiavad Uued Uudised, et istuval presidendil ei ole vaja sõita lõbureisidele ka siis, kui sellega väidetavalt Eestit maailmas nähtavale tuuakse. Kaljulaid on juba piisavalt eksootilistes maades reisinud ja alati e-riigi tutvustamise ettekäändel – see näib olevat sedavõrd kindlaks poliitturismi õigustamise elemendiks kujunenud, et keegi isegi enam ei märka, kui väga on Kersti Kaljulaid presidendi institutsiooni devalveerinud.