Kui kedagi süüdistatakse kuriteos osalemises, kuid tema on täiesti süüta, siis on see inimene täiel määral juurdlusest huvitatud, sest nii saab ta oma süütust tõestada. Kui ta aga asub uurimist takistama või sokutab sinna “omasid”, on asi juba enam kui kahtlane.
Aga Reformierakond, kes oli võimul kõigil rahapesuaastatel, just niimoodi toimibki, ja see on kahtlane. Eriti vinge olnuks ju see, kui nende väidetavat süütust oleks tõestanud vihaseima poliitilise oponendi tellitud juurdlus – aga Reformierakond hakkas sellele eriti ägedalt vastu töötama.
Mida oleks Reformierakonnal kaotada olnud? See, et rahandusminister Jürgen Ligi ja kogu riigisüsteem selle maha magasid, on nagunii fakt. Võib-olla saanuks tõestust just see, et asju aetigi ülima saladuskatte all ja Eesti järelvalveorganid ei pääsenudki toimuvale ligi.
Igatahes tõdeb endise rahandusministri Martin Helme poolt rahapesu uurima palgatud kunagine FBI peadirektor Louis Freeh seda, et Reformierakond käitus vastupidiselt loogikale ning seega kahtlaselt.
Asjale lisab vürtsi see, et ka tegelikult oli Eestil võimalik Martin Helme loodetud trahvirahasid saada ning nüüd jäädi neist ilma. Reformierakond aga on võimul ja neil on lausa riiklik võimalus rahapesu uurimist takistada.
Ärgem unustagem, et see oli VENE raha, mida Eesti kaudu pesti, ja selline asi ei saanud toimuda FSB-Kremli teadmata…
Kuulsas klassikateoses “Ristiisa” kasutatakse sageli väljendit “nokka kasta” – ju siis sai keegi seda teha ning on teada, et kellelgil on ka kümne miljoni dollari, VEB Fondi ja veel paljude vette kadunud otstega afääride “pärispatt”.
Uued Uudised