28.05.2025
“Spassiba vam, Estonskaja Reformnaja Partija, litšna at Vladimira Vladimirovitša!”
Paari aasta eest alustas Valgevene koostöös Venemaaga laialdast hübriidsõda Euroopa Liidu vastu, kus Kolmandast maailmast veetakse Valgevenesse kokku migrante ja suunatakse nad läbi Läti, Leedu ja Poola Lääne-Euroopasse. Eesmärk on üks – ujutada EL migrantidega üle ja tekitada rahvas rahulolematust.
Ja see mõjub, Euroopa riigid on hädas massimigratsiooniga, levivad kuritegevus ja terrorism, sotsiaalsüsteem ei saa migrantide ülalpidamisega hakkama, riigid kulutavad tohutuid summasid sisejulgeoleku peale, kodanikud on rahulolematud, sest Lääne-Euroopas on tekkinud eluasemekriis jne.
Muidugi ei ole see ainult Vene-Valgevene hübriidsõja tekitatud kriis, ka Lääne liberaalid ise lubasid neid miljonite kaupa sisse ja tekitasid iseendale pagulaskriisi. Kreml ja Minsk nägid ära, et nii saab Läänt seestpoolt õõnestada, tekitada riikidele tohutuid kulutusi, et migrante toita, ülal pidada, ja sundida neid hoidma tänavatel tuhandeid politseinikke ja sõjaväelasi.
Muidugi ei taha lääneriigid ainult “mitmekesisust” luua, vaid tahavad ka migrantide odavaid töökäsi ära kasutada, niivõrd-kuivõrd need üldse tööle lähevad, enamik eelistab lihtsalt neile pakutavaid sotsiaalhüvesid nautida.
Kui Reformierakond võimule sai, taastas ta NLKP võõrtööjõupoliitika, hakates endise Nõukogude Liidu aladelt sisse vedama neid võõrtöölisi, kelle vastu rahvas võitles Laulva revolutsiooni ajal. See poliitika on otseselt Putinile kasulik: see tekitab Eestis suure venekeelse kogukonna, kellele toetudes saab Kreml Eestis “Krimmi teha”. Oravapartei on suutnud paari aastaga Tallinna ja Harjumaa üsna ära venestada.
Teine Putinile kasulik algatus Reformierakonna poolt oli umbes saja tuhande ukrainlase Eestisse lubamine. Suur osa neist tuli läbi Venemaa, mis võimaldas FSB-l põgenike sekka oma agentuuri sokutada, ja lõviosa põgenikke on venekeelsed ja ilmselt ka -meelsed. Arvestades, et Eestis on 300 000 venelast, lõi Reformierakonna põgenikepoliitika eeldusi Vene-Ukraina konflikti tekkimiseks Eestis.
Kolmas Putinile kasulik areng toimub nüüd läbi valitsuse tööjõupoliitika, millega tuuakse sisse võõrtööjõudu Usbekistanist, Moldovast ja mujalt endise Nõukogude Liidu alalt. Näiteks usbekid on venekeelsed, nad täiendavad siinset vene keelt kõnelevat kogukonda, kuid samas on nad islami usku ning nende võimalik radikaliseerumine tekitab uue ohu Eesti omariiklusele, mis on samuti Putini jaoks ülisoodne.
Kapo andmetel on moslemikogukond kümne aastaga kasvanud 1500-lt 10 000-le, nüüdseks võib neid tuhatkond veel juures olla. Kaitsepolitsei hoiatab, et siin võivad tekkida oma elu elavad võõrkogukonnad ja moslemid võivad radikaliseeruda, aga Kristen Michali valitsus jätkab hukatuslikku rändepoliitikat. Võib arvata, et 8500 lisandunud moslemit tulid just töö- ja õpirände kaudu.
Nii aitab Reformierakond kaasa Putini hübriidsõjale – ta venestab Eestit, mis annab võimaluse siia võimas “viies kolonn” luua ja “Donbass” tekitada; ta tõi põgenikega siia Vene-Ukraina sõja, ohuga, et need kaks rahvast hakkavad ka siin teineteist tümitama; ning oravapartei loob siia moslemikogukonna, mis võib hakata riiki destabiliseerima ja suunama julgeolekulise mõõtme Vene-ohu asemel terrorismi tõrjumisele.
Kõik see destabiliseerib Eestit ja kui rahvas hakkab Reformierakonna vastu mässama, siis ei ole mitte inimesed “Putini tööriist”, nemad protesteerivad riigi lammutamise vastu. Putini tööd teeb hoopis valitsus, kes võtab vaesuvatelt ja maksudest koormatud kodanikelt kaitsetahte, paneb nad tundma ennast ühiskonnast välja tõrjutuna ning kahtlema, kas see ongi enam nende riik. Reformierakond võtab kõigi oma poliitiliste, majanduslike ja ideoloogiliste sammudega eesti rahvalt usu, et see on nende riik.
Võtkem kasvõi Nursipalu saaga. “Putini käsilased” ei olnud mitte nursipalulased, kes protestisid oma kodude äravõtmise vastu ja keda süüdistati seetõttu liitlassuhete saboteerimises ehk siis “venemeelsuses”. Päris Putini käsilased on Kaja Kallas (nüüd sõjaprintsess Kristen Michal) ja Hanno Pevkur, kes lõid riikliku teerullipoliitikaga sügava lõhe Kaitseväe ja kodusid hoidva rahva vahele. Ilmselgelt on näha, et tahetigi sõjaväelaste ja nursipalulaste rikutud suhteid.
Reformierakond tembeldab küll kõiki teisi “Kremli agentideks”, aga see on nagu mõistulugu vargast, kes kuuldes hõiget “Võtke varas kinni!” hakkab ise seda karjuma, et tedagi varga jälitajaks peetaks.
Alles hiljuti selgus, et sanktsioonidest hoolimata veetakse läbi Eesti Vene gaasi – vaat just see on Reformierakonna tegelik poliitika Stark Logisticsist saati, ukraina-meelsed sõnad suus, venemeelsed sõnad mõtetes.
Kaja Kallas sisuliselt relvitustas Eesti, andes Ukrainale ära meie raskerelvad, mille asemel alles hakkavad uued saabuma. Nii saab käituda kaugel asuv Portugal, aga mitte Venemaaga piirnev Eesti, rinderiik, kelle pea kohal ripub kõige ehedam Vene-oht. Ja Michali valitsuse Venemaad pidevalt provotseeriv tegevus teeb üha tõenäolisemaks selle, et Venemaa tuleb relvadeta “nähvitsat õpetama”. Sõja provotseerimine töötab Putini huvides, nii saab too kusagil NATO-t testida, teades, et Lääs suurt sõda mingil juhul ei soovi.
Reformierakonda toetab ka Süvariigi-Arnold, kes tituleerib oma intervjuus ebaseadusliku ja kõiki õigusi rikkuva jälitustegevuse kritiseerijaid Kremli agentideks – kuigi tema enda organisatsiooni töövõtted on üksühele FSB omadega.
Eraldi teemaks on veel värske süüdistus, et rohepöörde ja tuulikute vastased olevat Kremli kasuks töötajad. Vastupidi, rohepööre oli just Venemaale kasuks, sest kui Euroopa ennast tuule ja päikese külge sidus, oli Nord Streami gaas just alternatiiv nende kinnijooksnud juhuenergeetikale ja Vene gaas toitis Euroopat kuni agressioonini Ukrainas – rohepööre käis juba ammu. Ja nagu näitab Vene gaasi sattumine Eestisse, ilma gaasita Euroopas läbi ei saada ning mingeid teid pidi satub Vene gaas ikka sanktsioneerijate kätte.
Rohepööre on just Kremlile kasulik, sest sellega laastab Euroopa oma majanduse (Eestis ülikõrge elektrihind ja röövellik NordPool), sunniviisiliselt pealesurutavate raudteede ja tuuleparkidega võetakse eesti rahvalt tema maa, loodus ja vaated ning sellist lagastatud maad ei taha põlisrahvas enam kaitsta – ja Putin võtab selle üle Reformierakonna poolt venestatud ühiskonna kaudu uue “Krimmiga”.
“Kõige enam teenivad ka Eestis Putini ja Hiina-Vene bloki huve justnimelt ebaefektiivseid ja loodustsaastavaid pseudorohetehnoloogiaid propageerivad huvigrupid ning neid promovad meediaväljaanded ja ka poliitilised parteid,” kirjutab sotsiaalmeedias poliitikavaatleja Peeter Espak.
Kokkuvõtteks: Putini huve teenib kõige rohkem just Eestis ja kogu EL-is aetav riiklik-üleliiduline poliitika, sealhulgas rohepöörde ja massimigratsiooniga. Ennast lammutav Euroopa meeldib Putinile, eriti ilmselt see, kui jõuetu on EL Ukrainat võidule aitama – Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen laostas Sasa kaitseministrina Bundeswehri.
Uued Uudised