17.08.2018
Minister Janek Mäggi tundub ka pressikonverentsil ütlevat: saage aru, ma pean sellist jura ajama!
Eestil on väidetavalt maailmas hea maine, eriti e-riigina, aga kas me oleme selle alati ausalt saavutunud? Või sageli ka valskusega?
Selline mõte tekib siis, kui lugeda BNS-i uudist “Islandi minister: tahame Eesti haldusreformist eeskuju võtta”. Uudise esimesed laused kõlavad: “Riigihalduse minister Janek Mäggi kohtus reedel rahandusministeeriumis Islandi transpordi ja riigihalduse minister Sigurður Ingi Jóhannssoniga, kelle sõnul soovib Island Eesti haldusreformist eeskuju võtta. “Andsime Islandi ministrile ülevaate Eesti haldusreformi läbiviimisest ja meie uuest halduskorraldusest,” ütles Mäggi.
Esimene küsimus Janek Mäggile oleks: mida te islandlastele kokku valetasite? Nimelt ütles Islandi minister Jóhannsson Eestis läbiviidud haldusreformi kohta “On väga huvitav jälgida, kuidas Eesti on jõudnud nii märkimisväärsete tulemusteni nii lühikese ajaga.”
Kas Islandi minister üldse teab, kui pikalt veeretati haldusreformi juba Reformierakonna valitsemise ajal peost pihku nagu kuuma kartulit? Kui mitu korda üritati seda vabatahtlikult ellu viia või kohustuslikult läbi suruda? Kui palju kordi tehti liitumisrahvahääletusi, mille tulemused kellelegi korda ei läinud? Kogu Eesti haldusreform oli pikk ja vaevaline tee – kust on Islandi ministrini jõudnud jutt märkimisväärsetest tulemustest lühikese ajaga? Lõpuks tehti see ju suuresti toore jõuga ära!
Veel üks loosunglik lause: “Huvituti Eesti e-teenustest, nullbürokraatiast ja andmete ühekordse küsimise põhimõttest.” Kus on Eestis nullbürokraatia? Sellesama haldusreformi käigus kergitasid uute omavalitsuste juhid oma palgad nii lakke, et isegi riigikogulased lähevad ära valdade ja linnade etteotsa, sest sealsed palgad on kohati juba saadikute omast üle.
EKRE korruptsioonivastase toimkonna juhataja, jurist Kert Kingo on juba pikemat aega üritanud riigivõimu tähelepanu juhtida sellele, et Pärnu linna volikogu esimees, Riigikogu liige Isamaa poolt Andres Metsoja viis seal läbi iseendale 2000-eurose palga määramise ja keegi ei pea seda imelikuks! Mis nullbürokraatiast või õnnestunud haldusreformist saab siin rääkida?
Veel paar lauset uudisest: “Mäggi tõi esile regionaalseid iseärasusi ja vajadust olla paindlik selleks, et eesmärk kiiresti saavutada. “Reform lõi võimaluse kogukonnale end ja oma tegevust mõtestada ning kohalikes omavalitsustes teenuspaketti täiendada,“ lisas Mäggi.” Kuula ja imesta, kui ilusana uus riigihalduse minister asju näeb ja kui roosade pilvetupsudena ta kõike seda kaugetele islandlastele seletab!
Aga vaataks asju hoopis Igor Gräzini pilguga?! Loos “Igor Gräzin | Tsentrism teleoperaatori pilguga” (ÕL, 15.08.2018) kirjutab ta: “Ent vaadake, mis meie ümber toimub. Oleme kaotanud oma eesrindliku maksusüsteemi, õnnestunud eelarve ehk monetaar- ja fiskaalpoliitika. E-riik kärssab, kriuksub ja logiseb igast otsast. E-residentsus kaotas mõtte hetkest, kui jätsime tõkestamata Danske rahapesu: pangad ei julge enam välisinvesteeringuid sisse võtta. Valesti tehtud ID-kaart on iseenese paroodia. Paberivabrik 21. sajandi visioonina – viimane Jaan Tatika mõttevendadelt pärinev suur idee oli koomiline.”
Uued Uudised ei kõhkle hetkekski, kui on vaja teha tõesushinnangut – ühiskonnakriitik Igor Gräzin räägib asjadest nii, nagu need on, minister Janek Mäggi aga nii nagu need võiksid olla, kuid islandlastele seletab, et nii need juba toimivad, mis aga on iseenesest vale, ja seda ministri suust räägituna.
Võib peaaegu kindel olla, et enamik Eesti võimupoliitikutest on oma riiki võõrsilt tulnutele kirjeldanud kordi paremini toimivana, kui ta seda tegelikkuses on.