03.11.2025
EKRE fraktsiooni saadikud Helle-Moonika ja Mart Helme nõudsid riigikontrolör Janar Holmi ettekande toomist varasema aja peale austusest riikliku institutsiooni esindaja vastu.
Esmaspäeval tõstatasid EKRE ja teiste opositsioonierakondade saadikud Riigikogu päevakorra arutamisel üles küsimuse, miks on on Riigikontrolör Janar Holmi ettekanne “Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus” pandud päevakorras hilise aja peale, nii et seda menetletakse alles hilistel õhtutundidel.
EKRE seisukoha esitas Helle-Moonika Helme: “Ma tuleksin kolmapäevase päevakorrapunkti nr 19 juurde. Loomulikult ma toetan head kolleegi selles osas, et tegemist on väga olulise punktiga, aga ma juhin tähelepanu ka sellele, et tegemist on ühe meie põhiseadusliku institutsiooniga ehk riigikontrolöriga. Ma mõtlen, et kas äkki ei ole liialt lugupidamatu panna ta 19. päevakorrapunktiks oma ettekannet tegema, jällegi, tundes meie töökorraldust, olles kogenud, et see on kusagil öötundidel. Kas tema käest on küsitud, kas ta ise soovis nii hilja õhtul siin meie ette tulla seda ülevaadet andma või miks on see pandud 19. päevakorrapunktiks? Mina teen ettepaneku tõsta see ümber kolmapäevase päevakorra esimeseks punktiks.”
Lisakommentaari esitas Mart Helme: “Siin ei ole küsimus mitte selles, kas Riigikogu on kell 12 õhtul või kell 2 öösel töövõimeline. See ei ole praegu küsimus. Küsimus on lugupidamises põhiseadusliku institutsiooni esindaja vastu. Kas me paneme presidendi ka järgmisel korral kusagile öötundidele, 25. punktiks kolmapäevasel päeval, kui president soovib tulla meile mingit aruannet andma?
Kas me õiguskantsleri paneme ka kusagile öötundidele ja kõikide teiste meie põhiseaduslike institutsioonide esindajatega käitume lugupidamatult, et aga mis te siia tulete üldse meie tööd segama, me paneme teid siis öötundide peale, et te meid võimalikult vähe segaksite, me oma tähtsamad asjad enne ajame ära? Kuulge, see ei ole parlamendi seisukohast, enese lugupidamise seisukohast vastuvõetav!
Seetõttu ma toetan seda mõtet, et kas tõsta see kolmapäeval esimeseks punktiks, mis ei muuda midagi, või neljapäeval esimeseks punktiks. Ma tean ka seda, et riigikontrolör ise ei ole soovi avaldanud, et ta saaks niisugusel hilisel kellaajal meie ees esineda, vaid on öelnud meile järelepärimise peale, et ta lihtsalt pandi sellises järjekorras päevakorda. See on ka lugupidamatuse avaldus!
Nii et ma soovin lugupidamist meie riigi põhiseaduslike institutsioonide esindajate vastu.”
Võimuliit kasutas oma enamust ära ega toonud riigikontrolöri esinemist varasema aja peale.
Seda probleemi käsitleb sotsiaalmeedias ka EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid: “Riigikontroll on tulnud välja järjekordse paljastusega, mille kohaselt on riigi- ja raudteede ehitamiseks ja nende seisukorra säilitamiseks järgmisel viiel aastal puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot. Pole ka näha, kust võiks see raha tulla.
Kolmapäeval tuleb riigikontrolör Janar Holm seda raportit Riigikogusse tutvustama, aga mingil põhjusel on tema ettekanne pandud kolmapäevase istungi päevakorras 19. kohale ehk sisuliselt öösse. Ma täpsemalt ei tea, miks see on nii tehtud, aga pidades silmas, et jutt käib põhiseadusliku institutsiooni juhi ettekandest väga olulisel teemal, jätab toimuv lugupidamatu mulje.
Huvitav, kas samal moel peetaks võimalikuks panna ka presidendi ettekanne istungi tahaotsa ja ööaega? Vaevalt. Kuna aga riigikontrolör on teinud hiljuti kaitseministeeriumi haldusalas toimuva bardaki suhtes teravat kriitikat, paistab et talle näidatakse lihtsalt suhtumist. Tule-tule, aga pulti pääsed alles kesköösel, hea õnne korral veidi enne seda!”
Esmaspäeval ilmus BNS-is ka uudis: “Riigikontroll: riigi transpordi eesmärgid pole realistlikud” ehk “TALLINN, 3. november, BNS – Riigikontrolör Janar Holm esitas esmaspäeval riigikogule Riigikontrolli aastaaruande transpordi ja liikuvuse valdkonna kitsaskohtade kohta, märkides, et riigiteede seisukorra säilitamiseks, riigiteede ja raudteede ehituseks ning raudteel turvalisuse suurendamiseks on järgmisel viiel aastal puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot ning võimalused sellel perioodil sedavõrd suures mahus valdkonna lisarahastamiseks on piiratud ning raha vajavad ka teised valdkonnad.”
Võimupoliitikutel nii Riigikogus kui valitsuses on põhjust Janar Holmi vihata, sest too näitab, kui alasti on “kuningad”.