Kas riiklikke dokumente märkega “asutusesiseseks kasutamiseks” saab nüüd Keskturult kilohinnaga?

ERR-i neljapäevase uudise “Saatkonna memo: Freeh maine Washingtonis ei ole laitmatu” juures olevatest dokumentidest paistab kohe silma Eesti Washingtoni saatkonna dokumendi esirida: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS – ometigi saavad seda nüüd lugeda kõik Eesti inimesed, välismaalased ja Kremli agendid takkaotsa.

ERR on ametliku, kitsale ametnikkonnale mõeldud dokumendi kelleltki kätte saanud ja tutvustab seda nüüd kõigile. Kunas me näeme ametlikku infot relvaostude kohta? Tundub, et riigisaladusi ei kaitse keegi, kui mängus on EKRE-le ära tegemine – avaldagem siis ka Martin Helme poolt Riigikogus ära mainitud relvahangete pakkumised, ehk saab Helmet uuesti umbusaldada.

See pole esimene kord, kus EKRE ministrite vastu suunatud infooperatsioonides saavad ajakirjanikud vabalt vajaliku dokumentatsiooni kätte, kuigi need paberid pole kõrvalistele silmadele ette nähtud. Neid lekitati ka ministrite Kert Kingo ja Mart Järviku haldusalal ja nende alluvatelt.

Kõige rumalam seejuures on, et dokumendist sisuliselt midagi teada ei saa, saatkond tundub olevat käinud Washingtoni naistesaunas ja vahendab nüüd kõlakaid.

“Saatkonna praegustest ja varasematest kontaktidest USA eriteenuste ja rahandusmaailmaga seotud isikutega on märkimisväärset tagasiside tekitanud vaid Louis Freeh isik, kelle osas oleme kogenud valdavalt kriitilisi hinnanguid, mis jaotuvad peamiselt kolme kategooriasse. Esiteks, Freeh hiljutisest tegevusest on toodud välja seoseid korrumpeerunud isikute esindamisega, mis on meiega vestelnud vaatlejate hinnangul Freeh mainet Washingtonis kahjustanud. Teiseks, Freeh´ga õigusabiteenuste osas vahetult kokku puutunud isikud on kirjeldanud Freeh´d koostööpartnerina ebausaldusväärsena. Kolmandaks, temaga varasemalt – 1990. aastatel – kokku puutunud USA luure- ja vastuluurega seotud isikud on Freeh´le ette heitnud toonast väidetavalt liigset soovi arendada ka tundlikes küsimustes Venemaaga koostööd. Kuigi saatkonnal puudub võimalus erinevaid väiteid iseseisvalt kontrollida, saame kuuldu valguses siiski nentida, et Freeh maine Washingtonis ei ole laitmatu ning mitmed meiega vestelnud on soovitanud mainekaalutlustel Freeh´ga ametlikest tihedatest kontaktidest hoiduda. Teiste päringu objektideks olevate büroode kohta selliseid hinnanguid saatkond kuulnud ei ole.”

Välis- ja rahandusministrid, ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, riigisekretär ja mitmed teised ametnikud peavad tehingu üle otsustama info järgi, mida andsid “meiega vestelnud vaatlejad” ja “Freeh`ga vahetult kokku puutunud isikud”, kusjuures  “saatkonnal puudub võimalus erinevaid väiteid iseseisvalt kontrollida.”

Sellise memo usaldusväärsuse viib nulli nii sõnastus kui ka see, et pole teada saatkonna inimeste meelsus – võib-olla piisas memo koostajale vihjest “see Martin Helme on väga paha inimene”, ja mingi ametnik kirjutab sellise jaburuse kokku. Sealsamas USA-s tegutseb ju ka ERR-i korrespondent Maria-Ann Rohemäe, kes teeb vägagi Trumpi-vastaseid kajastusi – miks mitte arvata, et ka saatkonnas istuvad temasugused või Harri Tiido moodi valitsusvaenulikud diplomaadid?

Samamoodi võiks küsida, et ega infot andnud Freeh` konkurendid õigusabi alal või Trumpi administratsiooni vastu meelestatud inimesed, kellele on võimuringkondadega koostööd tegev Freeh ehk lihtsalt antipaatne. Kes üldse on need, kelle kohta käib lausekatke “…praegustest ja varasematest kontaktidest USA eriteenuste ja rahandusmaailmaga seotud isikutega…” – on need endise Obama administratsiooniga seotud inimesed, kes tahaksid järsku kahjustada Trumpi-USA ja praeguse koalitsioonivalitsusega Eesti suhted?

Memo on väga udujutu moodi, aga nii Eesti peavoolumeediale kui ka opositsioonile see kõlbab – samas nõutakse rahandusministrilt üdini täpset infot oma tegemistest.

Ehk kehtestaks meediale nõude, et informaatiliste dokumentide avalikustajad annaksid ka teada, kelle käest info pärineb – Uued Uudised peavad silmas just mitteavalikustatavat dokumentatsiooni, mis sisaldab tavapärast infovahetust ametkondade vahel, kuid mida keegi kasutab poliitilistes rünnakutes.

Lõpetuseks poliitikavaatleja Harri Kingo kommentaar: “Kui ERR avalikustab saladusega kaetud dokumente, siis tuleb selle kohta ka aru anda. /…/ Ma arvan, et tegelikult on see uurimisorganite töö salastatud dokumentide lekke kõik asjaolud välja selgitada.

/…/Mis puutub memosse enesesse, siis anonüümsete isikute klatšil pole erilist väärtust. Ilmselt poleks midagi lihtsamat, kui leida USA-st üles 300 inimest, kes Freeh’d üksnes kiidaksid. Peaks olema väga palju inimesi, kes seda teha võiksid. Aga nagu pole klatšil väärtust, nii pole ka nendel kiitustel väärtust. Antud rahapesu uurimise seisukohalt on Freeh laitused ja kiitused täiesti olematu ja mõttetu teema.”