27.10.2021
Kui sõjaliselt raskes olukorras naasevad sõjamehed rivvi, siis Eestis nad hoopis lahkuvad, nagu teeb seda ka Martin Herem.
Selle nädala algul teatati uudistes, et Sudaani relvajõudude ülem kindral Abdel Fattah al-Burhan otsustas riigis võimu tsiviilvalitsuselt ära võtta – ilmselt on selline ebademokraatlik sekkumine ka Eesti Kaitseväe juhataja Martin Heremi südame põksuma pannud.
Postimehes avaldatud arvamusloos ründab Martin Herem EKRE poliitikute seisukohti, mis on juba iseenesest ohtlik sekkumine päevapoliitikasse, sest Kaitseväe juhataja valib päevapoliitikas ühe poole, samas kui relvajõud peaks olema neutraalsed.
Herem mitte ei lükka ümber väidetavaid valeväiteid, mis olnuks loomulik, vaid süüdistab otseselt üht poliitikut: “Sellised väited ei ole mitte ainult vastukäivad, vaid teenivad ka otseselt võimaliku agressori huve. Need lõhestavad ühiskonna arusaama sõjalisest riigikaitsest ning koostööst NATO ja liitlastega.” Need sõjaväelase sõnad kõlavad väga tuttavalt, pärinedes poliitiliselt maastikult.
Herem toob välja Mart Helme kriitika selle kohta, et riigikaitsele eraldatud rahaga ei suudeta midagi ära teha ja tema kahtlused selles, kas liitlased, eriti ameeriklased, ikka on valmis Eestit kaitsma. Ta küll üritab need ütlused rahastamise osas arvudega ümber lükata, kuid see ei õigusta kuidagi Kaitseväe juhataja poolt endale võetud õigust tembeldada üks poliitik Kremli käsilaseks – selline taktika on pärit võimupartei arsenalist ja on tõestanud oma paikapidamatust.
“On teada, et Kremlit huvitab laias laastus ühiskonna lõhestamine, mis täna väljendub vaktsineerimisvastasuse ülistamises, NATO tahte ja võimekuse naeruvääristamises, Euroopa Liidu kui ühiste huvide ja väärtuste kandja alavääristamises ning spekuleerimises liidust lahkumisega,” väidab kaitseväe juhataja.
Nagu näha, on Herem kõvasti väljunud kaitsepoliitika raamest ja lisanud oma rünnakule ka vaktsineerimise ning Euroopa Liidu väärtused – kaitseväe juhatajas ei räägi enam mitte sõjaväelane, vaid liberaalne poliitik.
Mis puutub NATO võimekusse, siis tasub kaitseväe juhatajale meenutada, et pärast seda, kui Mart Helme rääkis Saksamaast kui NATO nõrgast lülist, avaldas ka peavoolumeedia artikleid Bundeswehri nõrgast lahinguvõimest. NATO-s on ka üks äärmiselt kaheldav liige Türgi, kes on ammu eemaldunud Lääne väärtustest, kuid omab võimalust blokeerida nn 5. paragrahvi rakendamist.
Peaaegu kõigest on puudus. Saksa sõjavägi sai viiendat aastat järjest hävitava hinnangu. Bundeswehri tellitud hädatarvilikest uutest ründehelikopteritest on kohale toimetatud ainult mõned.
Kas Heremi arvates peavad poliitikud rääkima ainult meeletult kindlatest liitlassuhetest? Afganistanis oli väga eredalt näha seda, kuidas liitlassuhted üleöö kokku kukuvad, Nord Stream 2 on õõnestanud usaldust gaasijuhet oma huvides toetanud Saksamaa ja Kremli agressiivsust pelgava Ida-Euroopa vahel – poliitikud peavadki liitlassuhetest nõrku kohti otsima ja neist rääkima.
“Rõhutan veel kord, et USA ja Eesti sõjaline koostöö ei ole tõenäoliselt mitte kunagi varem olnud nii intensiivne ja pragmaatiline kui täna,” ütleb Herem. Kui kindral juba poliitikasse sekkus, siis tulnuks ikka endale selgeks teha, et lisaks tihedale koostööle on olulised ja määravad poliitilised otsused. Afganistanis oleks armee USA relvajõudude toel pikalt vastu pidanud, aga president Biden tegi poliitilise otsuse vägede kiire äraviimise kohta ja riik kukkus kokku.
Kahtlemata on kaitseväe juhatajal õigus avaldada arvamust kaitsekulutuste kohta, kuid Martin Herem on väljunud lubatud raamidest ja sekkunud otseselt päevapoliitikasse. Selline sõjaväelane õõnestab usku demokraatiasse ja lisab kartust, et mõnedki poliitilised probleemid võidakse lahendada kindral Abdel Fattah al-Burhani kombel. Kindral Laidoneri näol on ka meil kogemus olemas.
Eestil on seega nüüd reformierakondlasest kaitseminister ja lisaks ka oravamõtetega kaitseväe juhataja. Venemaa aga ei rõõmusta mitte sedavõrd selle üle, kui keegi räägib, et NATO on nõrk, vaid pigem selle üle, kui NATO ongi nõrk ja keegi sellest ei räägi. Ka Eesti on NATO liige ja seejuures mitmetes reservsõjaväelase ja EKRE poliitiku Leo Kunnase poolt ära toodud võimekustes liiga nõrk.