03.09.2025
Huvitav, kas sel perel, kelle maja asub tuuliku läheduses, on hea elada?
Kaisa Jakobsoo avaldas hiljuti arvamusloo pealkirjaga „Petitsioon ei võrdu enamasti tegeliku avaliku huviga“. Arvamusloos väidetakse, et taastuvenergia arendamine on strateegiliselt ja õiguslikult määratletud kui ülekaalukas avalik huvi.
Õiguskantsler on aga oma artiklis „Inimestega ja loodusega arvestamine on tuulepargi rajamisel kohustuslik“ selgelt rõhutanud, et ühelgi avalikul huvil ei ole põhiseaduse järgi ettemääratult kaalukamat tähendust. Iga kord tuleb vastandlikke huve – sealhulgas kohalike inimeste heaolu ja looduskaitset – sisuliselt kaaluda ning alles seejärel otsustada, milline huvi on konkreetses olukorras ülekaalukam. See tähendab, et ei rahvatervis, julgeolek, kliimamuutuste leevendamine ega ka taastuvenergia arendamine ei saa olla automaatselt teistest tähtsam.
Ka meie hinnangul ei saa „ülekaalukat avalikku huvi“ taandada vaid riiklikele sihtarvudele ega arendajate ärilistele soovidele. Avalik huvi peab tähendama mitme olulise väärtuse tasakaalustatud kaalumist – sealhulgas kohalike kogukondade heaolu, looduskeskkonna säilitamist ja alternatiivide arvestamist.
Just sel põhjusel saatsime Jakobsoole järgmise e-kirja:
“Lugesin teie hiljutist arvamuslugu ja sellega seoses tekkisid mitmed küsimused ning mõtted. Oleks hea, kui leiaksite hetke kaasa mõelda ja neile vastata.
Oma hiljutises arvamusloos väitsite, et „taastuvenergia arendamine on strateegiliselt ja õiguslikult määratletud ülekaalukas avalik huvi“. MTÜ Looduse ja Inimeste Eest tunnustab taastuvenergia edendamise olulisuse esiletoomist, kuid palub Teilt täpsustusi mõnele väitele.
Eelkõige soovime mõista, kuidas “ülekaaluka avaliku huvi” mõistet sisustatakse ja rakendatakse erinevates planeerimisolukordades.
1. Kuidas sisustada “ülekaaluka avaliku huvi” mõistet olukorras, kus Eesti on hiljuti alandanud riiklikku taastuvenergia üldeesmärki – varasem TE100 (100% taastuvelektri sihttase) on energiamajanduse arengukava 2035 eelnõu kohaselt asendatud eesmärgiga saavutada 2035. aastaks 80% “puhta” elektrienergia osakaal (sh tuumaenergia).
Samuti ei täpsusta kehtiv seadus ega strateegiad, millist liiki taastuvenergia tootmist eelistatakse (tuul, päike, biomass vm) ega nõua, et taastuvenergia oleks tingimata kodumaine – riikliku eesmärgi võib saavutada ka imporditud taastuvenergia abil.
Milliste kriteeriumide alusel tuleks sellises muutuvas kontekstis määratleda konkreetse projekti puhul “ülekaalukas avalik huvi”? Teisisõnu, kas ja kuidas mõjutab seatud eesmärgi (80%) taseme langetamine ning taastuvenergia liik ja päritolu seda, kas iga uus taastuvenergia projekt esindab automaatselt “ülekaalukat avalikku huvi”?
2. Eestis on maismaal ligikaudu 200 tuuleenergia planeeringuala kogupindalaga vähemalt 1200 km² (millest üle 75% paikneb metsamaal). Seejuures rõhutavad ELi taastuvenergia direktiiv (RED III) ning Euroopa Komisjoni 2024. a eelisarendusalade juhis SWD(2024) 333 final, et liikmesriigid peaksid taastuvenergia arendamisel eelistatult määrama „taastuvenergia eelisarendusalad” juba inimtegevusega mõjutatud või tööstusmaa piirkondades.
Kuidas tuleks konkreetsel tuuleenergia arendusalal hinnata, kas selle rajamine on “ülekaaluka avaliku huviga”? Kas pelgalt riikliku eesmärgi olemasolu ja projekti kuulumine taastuvenergia valdkonda on piisav või tuleks igal juhtumil analüüsida ka ala sobivust (nt kas antud maa-ala on keskkonnamõjude poolest sobivaim, võrreldes võimalike tehis- või tööstusalade alternatiividega)?
3. Kuidas arvestada asjaolu, et riiklik taastuvenergia eesmärk (näiteks TE80) on süsteemne ja üldine, kuid iga konkreetne tuuleenergia projekt tekitab kohalikke mõjusid ning omab alternatiive? Iga tuulepargi planeeringu menetluses tuleb hinnata ka alternatiivseid lahendusi või asukohti. Kuidas Teie hinnangul peaks “ülekaaluka avaliku huvi” eeldust rakendama olukorras, kus eesmärke on võimalik täita erinevate projektide kombinatsiooniga?
Näiteks, kui sama eesmärki võiks saavutada mõne teise vähem konfliktse arendusega (või impordiga), kas siis konkreetse projekti “ülekaalukas huvi” on õigustatud? Palume selgitada, kas ja kuidas peaks üldist (süsteemset) eesmärki ja üksikprojekti lokaalset mõju kaaluma, et otsustada, kas konkreetne projekt on avalikes huvides selgelt ülekaalukas.
4. Kuidas peaks kohalik omavalitsus hindama avaliku huvi kaalukust tuulepargi planeerimisel juhul, kui kavandatav arendus kas:
• lisandub piirkonda, kus juba on mitu samalaadset projekti (s.o kumulatiivne koormus ühe omavalitsuse või kogukonna territooriumil);
• asub elurikkuse poolest tundlikul alal (nt rahvusvaheliselt oluline lindude rändekoridor, kaitsealused liigid või habras ökosüsteem);
• omab realistlikke alternatiivseid asukohti väiksema keskkonnamõjuga (näiteks mõnes lähedalasuvas tehis- või tööstuspiirkonnas või kaugemal olemasoleva elektrivõrgu liitumispunkti juures).
Kas nendel juhtudel tuleks “ülekaaluka avaliku huvi” järeldust mõnevõrra tinglikumalt käsitleda, arvestades konkreetse projekti olulisi vastanduvaid huve? Milline kaalumisruum on kohalikel võimudel, et vajadusel tunnistada mõni teine avalik huvi (nt elurikkuse kaitse, kohalike kogukondade heaolu) konkreetse projekti puhul ülekaalukaks?
5. Kas “ülekaalukas avalik huvi” saab Teie hinnangul automaatselt eelduslikult kehtida iga tuulepargi planeeringu kohta – sõltumata konkreetse projekti vajalikkusest, süsteemsest väärtusest või võimalike alternatiivide olemasolust? Teie arvamusloost nähtub seisukoht, et taastuvenergia projektide puhul peaks see olema iga menetluse alustamisel eelduseks. Või tuleks siiski seda eeldust rakendada üksnes juhtudel, kus konkreetse arenduse puhul ei esine mõnd teist sisuliselt põhjendatud avalikku huvi, mis kaalub üles taastuvenergia projekti elluviimise?
Teisisõnu, kas on olukordi, kus kohaliku omavalitsuse otsus jätta planeering kehtestamata võiks olla õigustatud, kuna tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud kahjustavad mõnda ülekaalukamat avalikku huvi (nt inimeste tervist, ohutust või mõnda põhiseaduslikku väärtust) – või peaksite ka sellisel juhul taastuvenergia huvi ikka ülimuslikuks?
6. Palume ka Teie seisukohta selles osas, kas õiglane ja tasakaalustatud planeerimisprotsess eeldab selgemate kriteeriumide kehtestamist “ülekaaluka avaliku huvi” sisustamiseks ning iga arendusprojekti asukoha ja alternatiivide põhjendatuse hindamiseks. Oma arvamusloos mainisite, et “ülekaaluka avaliku huviga” projektide elluviimist võiks takistada vaid mõni konkreetne ja sisuline vastanduv avalik huvi. Kas nõustute, et ühtsete kriteeriumide väljatöötamine (nt millal ja mis tingimustel taastuvenergia arendus kvalifitseerub “ülekaaluka avaliku huvina”) aitaks otsustajatel seda mõistet läbipaistvalt rakendada?
Samuti, kas toetuse saamiseks või erimenetluse (nt RED III artikli 16 ja selle alamartiklite kohase kiirmenetluse või erandi) kohaldamiseks peaks arendaja esinevate alternatiivide ja asukohavaliku sobivust sisuliselt põhjendama? Teisisõnu, kas “ülekaaluka avaliku huvi” eeldus peaks olema seotud nõudega tõendada, et valitud lahendus on vajalik, proportsionaalne ja parimal võimalikul viisil tasakaalustatud teiste huvidega?
Palume viidata ka, kui mõni nendest küsimustest on juba lahendatud mõnes kehtivas riiklikus määruses, metoodikas või kohtupraktikas – see aitaks kaasa ühise arusaama kujundamisele.
Meie soov ei ole vaidlustada taastuvenergia strateegilist tähtsust, vaid tagada, et planeerimisotsused oleksid läbipaistvad, põhjendatud ja kogukondade ning keskkonna suhtes õiglased.
Täname Teid juba ette vastuste ja selgituste eest. Oleme valmis jätkama edasist arutelu ning panustama konstruktiivsesse dialoogi, et leida parimad lahendused nii kliimaeesmärkide saavutamiseks kui ka kohalike huvide kaitsmiseks.
Maarja Maranik
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Lingid tekstis viidatud artiklitele leiab siit:
https://www.err.ee/…/kaisa-jakobsoo-petitsioon-ei-vordu…
https://www.oiguskantsler.ee/…/ulle-madise-evelin…