29.06.2025
Merike Lumi
Tartu peab olema kõigi tartlaste meeliselupaik -turvaline, akadeemilise keskkonnaga ja Tartu vaimuga Eesti linn, kus on hea elada.
Melu peaks Tartu vanalinnas olema võimalikult tagasihoidlik, et see ei segaks päris elu, seega võiks see jääda lõbustusasutuste seinte vahele. Küll aga ähvardab Tartut paljude suuremate linnade suur probleem – linnaparkidega koos kaovad vanalinnast nii melu kui ka päris elu.
Ilusad hooldatud inimsõbralikud pargid, kus linnakodanik saaks lõõgastuda, lapsed mängida ja sportida, noored pered oma pisikestega loodust nautida ja linnulaulu kuulata, kipuvad kaduma.
Näiteks Riia kurdab juba aastaid, et vanalinn on hakanud välja surema! Ning tänast arengut vaadates on ka Taaralinn asunud samale teele.
Peamisteks põhjusteks on vanalinna ja selle lähiümbruse liiga tihedalt täis ehitamine. Liiga vähe rohelust, liiga vähe vaba ruumi ja vaba vaadet. Nagu kivikõrb kaljude vahel. Lisaks liiga palju „seda-teist-kolmandat”. Üritatakse „igale midagi“, aga tulemuseks on segadus.
Kuna oleme põhjamaa, saab kergliikuritega liigelda vaid suvel, mistõttu jalgrattateed on fanaatikute lõbu, mitte arvestatav transpordiviis. See, et Tartu suudab lähiaastatel kergliiklusteed 24/7/365 sõidetavad hoida, ei ole reaalne. Mõistlik on rohkem autosid vanalinna-kesklinna lubada, parkimiskohti juurde teha ja parkimise hindu alandada.
See ei ole kohane tervele mõistusele, mida liiklusega Tartus tehakse. Mõne erakonna arvates peaks kesklinnast üldse autotransport kaduma. Ma ei kujuta ette millises mullis nad elavad. Juba kuus aastat tagasi hakkasid kõik Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonid lõppema lausega “nii me saame autod linnast välja”. No kellele seda linna siis vaja on? Kes sõidab vihmas või lumetormis rattaga, no ei sõida ju. Need meeletult uhked laiad rattateed on tühjad. Kohati jääb mulje, et ehitataksegi linna liiklust ümber endile, kitsaid autoteid, ja suuri laiu kõnniteid. Kas plaanitaksegi maksutõusudega inimeste kõrid nii kinni pigistada, et linnakodanikel väheste rahaliste ressursside tõttu ei olegi võimalik autot pidada. Kitsad autoteed jäävad vaid valituile, neile, kellel sellest purust puudu ei tule. No ja kui isandatel igav, sõidetakse rattaga. Linnakodanikel aga igav ei hakka, tuleb rügada, et kõht täis ja eluvaim sees oleks.
Ka vanalinna ja selle lähiümbruse täisehitamine tuleks ära lõpetada. Alustades näiteks SÜKU’st. Mujal maailmas leviv trend, kus suured kaubanduskeskused vanalinna-kesklinna piirkonnas tasapisi uksi kinni panevad, jõuab varem või hiljem ka meie kodulinna Tartusse.
Tartu peaks jääma tartlastele ja nende lastele.
See oleks päris tõsine argument, et tartlased poleks sunnitud sobiva elupaiga otsinguil vaatama linnast väljapoole ja saaksid pidada Tartut oma armsaks kodulinnaks, kus neil on hea ja kuhu nad eemal viibides alati tagasi igatsevad.
Merike Lumi, EKRE juhatuse liige, EKRE Tartu linna ringkonna esimees