Kas ühiskond tohib usaldada erakondade rahastuse järelevalve Salga ideoloogilistele äärmuslastele?

Kui mingi asjalikuna tunduv tööriist satub äärmuslaste kätte, võib olla kindel, et sellest hakkab sündima pigem kahju kui kasu – nii ka äärmusrühmituse Salk rahastuse uurimise vahendist.

Sihtasutus Liberaalne Kodanik (Salk) avaldas tööriista, mis võimaldab kiigata sügavale Eesti erakondade rahastusse alates aastast 2013, kirjutab BNS.

Alustuseks Salgast, mis kirjutab enda kohta: “Lõppeval aastakümnel on nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas saanud ilmseks, et liberaalne ja demokraatlik ühiskonnakorraldus, millega vaikimisi harjunud oleme, on palju hapram, kui veel dekaadi alguses oleks võinud arvata. Ühiskonnad, mis olid avatud, on muutunud suletuteks, kokkulepped selle osas, mis on poliitikas ja avalikus ruumis lubatav, on murenenud. Institutsioonid, mis on loodud seisma meie kõigi individuaalsete õiguste eest ja kaitsma meid koos ühiskonnana, on sattunud surve ja sageli otseste rünnakute alla. Ksenofoobia, rassism, vähemuste vaenamine, vaenukõne on saanud avaliku ruumi igapäevaseks kahetsusväärseks osaks ning jõudnud sealt poliitika kaudu meie kõigi eludesse.”

Siit on näha, et Salk esindab üht kindlat maailmavaadet, neomarksismist nakatud vasakliberalismi, kes on asunud oma sõjakäigule, mida näitas juba Praxise kunagise juhi Tarmo Jüristo ametist lahkumine ja Salga asutamine.

BNS vahendab: “Nüüd on Salgal valminud digivahend rahapada.salk.ee, mis võimaldab vaadelda erinevaid ajaperioode ja rahastamise liike: annetusi, liikmemakse ja riiklikke toetusi nii koos kui ka eraldi. Süveneda saab ühe erakonna spetsiifikasse lühemal või pikemal ajaperioodil ning erakondi omavahel võrrelda. Samuti võimaldab tööriist grupeerida annetusi summade kaupa nägemaks, kui palju on igal erakonnal väiketoetajaid võrdluses suurtega või kui oluline on üksikute suurtoetajate panus võrreldes paljude väiketoetajatega.”

Kirjelduse järgi on tegu tõesti asjaliku tööriistaga, mis aga paneb ohukellad kõlama – kas sellist asja tohib usaldada äärmuslastele? Või õigemini – kas tasub aktsepteerida tulemusi, mis tulevad vasakliberaalsete propagandatöötajate käe alt?

BNS jätkab: “Tööriist põhineb erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) andmestikul ja hakkab kvartaalselt uuenema, kui erakonnad edastavad ERJK-le värsked andmed. Nii ongi praegu kõige uuemad andmed 2021. aasta esimese kvartali kohta.”

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on riiklik institutsioon – mis õigusega teeb ta koostööd ideoloogilise sihtasutusega?

Kahtlemata on selline rahastamise teistkordne ülevaatamine asjalik ettevõtmine, aga kui seda teeb üks äärmusrühmitus, siis on oodata ka nende ideoloogiast kantud tulemusi. Ühiskond võiks sellise järelvalve jätta siiski riiklikele institutsioonidele, Salk aga võiks oma tõsiseltvõetavuse ja objektiivsuse tõestamiseks uurida näiteks pankade rahapesu aegseid annetusi võimuerakondadele.

Eestis on ka üks konservatiivne sihtasutus, SAPTK – kui rahastamise järelvalve anda sihtasutustele, siis näeks hea meelega Tarmo Jüristo ja Varro Vooglaiu koostööd.