Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart tunnistas uudisteagentuurile Interfax, et uus, Keskerakonna juhitud valitsus on valmis pehmendama praegu kehtivaid rangeid keelenõudeid venekeelsetele gümnaasiumitele.
“Meil puuduvad praegu venekeelses hariduses paljud elemendid – ei ole süsteemi, inimesi ega akadeemilist eliiti. Praktiliselt puudub vene keeles õpetama hakkavate pedagoogide taastootmine,” rääkis Tallinnas hariduse, spordi ja noorsooküsimuste eest vastutav abilinnapea Kõlvart.
“Kindlasti võib seda, mis toimub venekeelses hariduses, märkida sõnaga regress,” ütles Keskerakonna aseesimees Kõlvart.
Tema sõnul on raskused gümnaasiumihariduses, kus 2012. aastal hakkas kehtima nõue, et vähemalt 60 protsenti ainetest tuleb õpetada eesti keeles. Selle tulemusena õpetavad vene õpetajad venekeelsetele õpilastele keerulisi tehnilisi õppeaineid eesti keeles.
Kõlvarti kinnitusel on siiski eelmisel nädalal keskerakondlasest peaministri Jüri Ratase juhtimisel ametisse astunud uus valitsus valmis pehmendama neid nõudeid. Valitsus on valmis läbi vaatama koolide hoolekogude ja kohalike omavalitsuste sellekohased palved, selgitas Tallinna abilinnapea.
“Me hakkame iga juhtumit eraldi läbi vaatama, siin ei saa olla formaalset lähenemist. Juriidilisest küljest tähendab see hoolekogude taotlust, gümnaasiumide ja pedagoogide valmisolekut,” rääkis Kõlvart Interfaxile. Seejuures tuleb leida teisi võimalusi eesti keele omandamiseks, märkis Kõlvart.
“Meie lubadus on ühest küljest säilitada venekeelne gümnaasiumiõpe, aga samal ajal korraldada kõrgemal tasemel eesti keele õpe,” rõhutas abilinnapea Kõlvart.
Riigikogu võttis 2010. aastal vastu põhikooli ja gümnaasiumi seaduse, mille kohaselt alates 2011/2012 õppeaastast pidi lõppema üleminek vähemalt 60 protsendi õppeainete õpetamisele eesti keeles. Samas lubas seadus, et kohalike omavalitsuste palvel ning valitsuse otsusega võib seaduses teha erandeid.
Vabaühendus Vene Kool Eestis (VKE) esitas riigikohtusse apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtu otsuse peale, mis sarnaselt halduskohtuga ei rahuldanud Haabersti vene gümnaasiumi ja Tõnismäe reaalkooli hoolekogude soovi õpetada gümnaasiumiastmes vähemalt 50 protsendi ulatuses õppemahust vene keeles. Tallinna linnavolikogu oli kahe kooli hoolekogude soovi toetanud, kuid valitsus lükkas selle taotluse eelmise aasta septembris tagasi ning hoolekogud kaebasid valitsuse otsuse Tallinna halduskohtusse, kus aga kaotasid vaidluse ning seejärel Tallinna ringkonnakohtusse.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liikme ja Põhja-Tallinna ringkonna juhi Urmas Espenbergi meelest, pidurdab see eestikeelsele õppele üleminekut tervikuna, mis on lõppkokkuvõttes halb. “Mingisugused ajutised erandid on ehk võimalikud, kuid mida kiiremini vene elanikkond ja nende poliitilised liidrid aru saavad, et eesti keele omandamine annab neile koos eestlastega võrdsemad võimalused ühiskonnas edukad olla, seda paremini läheb Eestil tervikuna.”
BNS-UU
FOTO: PM/Scanpix