Euroopat ootab ees suur valimiste aasta. Aprillis-mais valivad prantslased endale uut presidenti, septembris toimuvad Saksamaal Bundestagi valimised, 15. märtsil astuvad hääletuskastide juurde aga hollandlased, et valida uut parlamendi alamkoda (Tweede Kamer).
Hollandi valimised on kindlasti olulise tähtsusega. Just Hollandi valimised võivad meid viia sammukese lähemale Euroopa Liidu lagunemisele, arvestades seda, et arvamusküsitlused näitavad stabiilselt suurt toetust just Geert Wildersi juhitud Hollandi Vabadusparteile (PVV). Geert Wilders on tuntud euroskeptik, ta on lubanud viia Hollandi EList välja. Lisaks on Wilders selgelt immigratsioonivastane ja võitleb Hollandi ning Euroopa islamiseerumise vastu.
2010. aastal toimunud parlamendivalimistel sai Wildersi juhitud partei 24 kohta 150-liikmelises parlamendi alamkojas, kuid valitsusse teda kaasata ei soovitud. Paremtsentristliku vähemusvalitsuse moodustamiseni jõuti siiski alles pärast kokkuleppe saavutamist formaalsest koalitsioonist välja jäänud Wildersiga. 2012. aastal toimusid erakorralised parlamendivalimised, kus Wilders kaotas üheksa kohta. Valimised võitis tookord uuesti eelmise valitsuse peaministri Mark Rutte Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) ja teisena tegi suurepärase tulemuse Hollandi Tööpartei (PvdA).
Ehkki arvamusküsitluste pimesi usaldamine, nagu näitasid valimised USAs, ei ole alati õigustatud, on siiski huvitav näha, kui stabiilselt ja kui pikalt on püsinud Wilders ja PVV parteide küsitluses esikohal. Viimase, 19. jaanuaril avalikustatud küsitluse kohaselt võtaksid nii Wildersi kui Rutte juhitud parteid kumbki parlamendis 27 kohta, PvdA aga vaid 11 kohta. 18 kohta saaksid hetkeseisuga Kristlik-Demokraatlik Üleskutse (CDA) ja Demokraadid 66 (D66). 12 kohta ennustatakse rohelistele (GroenLinks) ja Sotsialistlikule parteile ennustatakse sarnaselt PvdA-le 11 kohta.
Valimisvõitlus Hollandis on oma hoo sisse saanud. Jaanuari lõpus tegi peaminister Mark Rutte pöördumise oma rahva poole. Kirjas, mille ta kirjutas, tunneb ta muret oma maa ja rahva pärast, immigratsiooni pärast ja inimeste pärast, kes ei soovi integreeruda. Kiri vallandas muidugi hüsteerilise kriitikalaviini. Ei olevat sugugi sobiv ega euroopalike väärtustega kooskõlas, et ühe riigi peaminister seisab just oma rahva eest ja kritiseerib sisserändajaid. Paljude meelest oli tegemist odava populaarsuse kogumise võttega. Leidus siiski ka neid, kelle arvates on vaja hakata rääkima Euroopat tabanud probleemidest ilma poliitkorrektsuseta, seda peamiselt selleks, et võtta nn paremäärmuslikelt parteidelt ära võimalus nende teemadega tegelemiseks.
Igal juhul saab olema huvitav näha, millised saavad olema VVD ja PVV seisud veebruarikuise arvamusküsitluste järel. Kuna migratsiooniteema on paraku endiselt väga aktuaalne, oleks siinkohal ehk huvitav vaadata, missugused on Hollandi parlamendivalimistel kandideerivate parteide programmilised seisukohad selles küsimuses. Teine huvitav punkt on kahtlemata Euroopa Liitu puudutav.
Peaminister Mark Rutte juhitud VVD loosungiks 2017. aasta valimistel on „Kindlalt Holland“ („Zeker Nederland“). Programmis on toodud eraldi punktina välja ka immigratsiooni ja integratsiooni puudutav. Programmi kohaselt on VVD võtnud eesmärgiks põgenike aitamise kohapeal või päritolu riigile lähemal. Euroopa ei peaks enam tegelema asüülitaotlejate vastuvõtmisega ning Hollandisse saaksid migrandid tulla ainult ümberasustamisprogrammide raames. Samuti tahetakse viia sisse karmimad karistused intergreerumiskohustuste mitte täitmise eest. Programm näeb ka ette, et Holland ei võta enam vastu migrante turvalistest riikidest ja turvaliseks kuulutatud riigid peavad oma kodanikud tagasi võtma. Tagasilükatud asüülitaotlustega inimesi ja illegaale hakatakse Hollandist välja saatma.
Geert Wildersi PVV valimisloosungiks on „Holland taas meie omaks“ („Nederland weer van ons“). Kahtlemata on PVV programm immigratsiooniküsimustes kõige konkreetsem, sest eraldi punktina on välja toodud Hollandi deislamiseerimine. Selleks tahab PVV lõpetada täielikult asüülitaotlejate ja migrantide vastuvõtmise moslemiriikidest, juba olemasolevate asüülitaotluste alusel on võimalik saada asüüli vaid piiratud ajaks. Lisaks näeb programm ette pearätikute kandmise keelustamise avaliku sektori töötajatele tööpostil, samuti avaliku korraga vastuolus olevate islamiusu väljenduste keelustamise. PVV leiab, et radikaalsed moslemid tuleb juba ennetavalt vangistada, topeltkodakondsusega kurjategijad tuleb aga denaturaliseerida ning saata maalt välja. Süürias Islamiriigi ridades sõdinud Hollandi kodanikke ei tohi enam Hollandisse tagasi lasta. Kõigele lisaks tahab PVV keelata koraani, sulgeda kõik mošeed ja islamikoolid.
Peale nende meetmete, soovib Wilders viia Hollandi välja Euroopa Liidust.
Hollandi Tööpartei (PvdA) programmist eraldi immigratsiooni puudutavat punkti ei leia, küll aga nimetavad nad julgeoleku ja turvaküsimusi puudutavas punktis, et tõhustada tuleb võitlust ISISe ja sarnaste äärmuslike rühmituste vastu. Lisaks tuleb võidelda karmilt rassismiga. Samas leitakse siiski, et põgenikega tuleb hakata rohkem tegelema nende päritoluriikide lähedal, mitte Euroopas, ja et Euroopa peab hakkama oma välispiiri paremini valvama.
Sotsialistlik Partei (SP) toob immigratsiooni käsitlevas punktis taas välja vajaduse aidata põgenikke rohkem kohapeal. Samas leiavad nad, et koolides tuleb hakata õpetama, kuidas suhelda teisest kultuuriruumist pärit inimestega. Samuti tuleb sotside meelest hakata põgenikke majutama ka n-ö rikkamatesse naabruskondadesse, kuhu tuleb ehitada nende jaoks sobivas hinnaklassis maju ja kortereid.
Kristlikud demokraadid (CDA) oma programmis immigratsiooni ja islamiseerumist pikemalt ei käsitle, küll aga mainitakse, et Euroopa Liit peab liikuma tagasi oma algse poliitika juurde.
D66 leiab oma programmis, et Holland ei tohi mingil juhul EList lahkuda, lisaks on eraldi toodud välja, et põgenikud peavad saama tulla Hollandisse turvalisi marsruute mööda ja et korralik piirikontroll ELi välispiiridel peaks suutma hoida immigratsiooni kontrolli all.
Veel tasuks mainida immigratsiooni puudutavat punkti roheliste (GroenLinks) programmist. Nimelt leiavad Hollandi rohelised, et põgenike vastuvõtmine peab jätkuma ja kõik ELi liikmesriigid peavad osalema põgenike ümberjaotuskavas. Kes sellest keeldub, sellele tuleb kehtestada mingit laadi sanktsioonid.
Lisaks kandideerivad valimistel veel Kristlik Liit (ChristenUnie), SGP (Poliitiliselt Reformitud Partei), kes on näiteks abordi vastu ja juhindub oma poliitikas Piibli põhimõtetest, PvD (Loomade Partei) – partei, kes võitleb loomade õiguste ja rohelisema majanduse eest –, ning partei 50PLUS, kes seab oma programmis esikohale eakad inimesed.
Midagi olulist immigratsiooni või Euroopa Liidu küsimustes need parteid oma programmides ei ütle.
Nagu näha, on suuremad ja populaarsemad parteid väljendanud immigratsiooniküsimustes üsna selgeid seisukohti. Ometigi on küsitav, kui hästi on võimalik neid lubadusi täide viima hakata. Sest kui Wildersi partei peaks valimised võitma, siis võib valitsuse moodustamine tema jaoks keeruline olla. Mitmed parteid, sh Mark Rutte VVD on teatanud, et välistavad koostöö Wildersiga. Kui aga Rutte peaks saama võimaluse oma kolmanda valitsuse moodustamiseks, tuleb tal leida partnereid mõõdukama immigratsioonipoliitikaga parteide hulgast ja karmid seisukohad VVD programmis jäävad ellu viimata.
Selge on siiski see, et Wildersist keegi niisama mööda minna ei saa. Samuti võib ju juhtuda, et Wilders võidab parlamendi alamkojas nii palju kohti, et saab moodustada valitsuse ka ilma suuremate koalitsioonipartneriteta.
Lõplikud vastused saame 15. märtsi õhtuks. Seniks aga hoiame Hollandi valimisvõitlusel silma peal.
Triin van Doorslaer
Allikad: https://www.parlement.com/ http://www.ipsos-nederland.nl/
FOTO: AP/Scanpix