Viimasel ajal figureerib endise peaministri ja Reformierakonna juhtivtegelase Andrus Ansipi nimi meedias liiga sageli, et seda juhuseks pidada.
Laupäeval ilmus ERR-is lugu “Ansip: Ratas kulutab Reformierakonna kogutud reserve” ja Postimehes “Ansip: kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti? Võib-olla tõstaks siis juba 700 protsenti!” (Sama lugu ilmus 15. oktoobril nime all “Ansip: see, kes tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti, peab rahva ette tulema ja vastutama.”)
13. septembril kirjutas ERR: “Andrus Ansip: praegugi on Eestis hetki, kus tahaksin ise minna ja otsustama hakata” ja 19. oktoobril Postimees: “Andrus Ansip tahab teist ametiaega: Ma olen kõvad reformid ära teinud ja väga hästi”.
Ilmselgelt paistab välja, et Andrus Ansip on hakanud esiplaanile trügima. Kas seetõttu, et Kaja Kallas, kellest loodeti suurt häältemagnetit, on osutunud kahvatuks poliitikuks, kelle kohta Jürgen Ligi jätab vaid siserahu huvides välja ütlemata, et see suu ilusate silmade all võiks suletuks jäädagi?
Et Kaja Kallas pole Reformierakonnale loodetud edu toonud, näitab ERR-i vahendatud jutt: “Peaministriametit pidava Keskerakonna esimehe Jüri Ratase isiklik populaarsus on 32 protsendiga suurem kui tema erakonnal, samas kui opositsioonilise Reformierakonna juhi Kaja Kallase toetus jääb erakonna omale alla, näitab Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlus.”
Pole mingit alust arvata, et ühiskonna surve all 2014. aastal peaministriametist taandunud Ansip, kelle asemele sai hukatuslikku kurssi jätkanud poliitbroiler Taavi Rõivas, Eestile mingit muudatust toob. Pigem järgneks siis taas mingi peenhäälestamine, et toiduahel Keskerakonnalt taas Reformierakonnale tagasi krabada. Need kaks kartellierakonda on Eesti rahvusriiki vaid langusele viinud ning töö Euroopa Komisjonis on Ansipi kindlasti veelgi suuremaks globalistiks muutnud, kelle võimulepääs oleks Eestile tagasiminek.
Seega siis ei vääri Andrus Ansip teist võimalust Eestit Euroopa viie rikkaima riigi hulka viia. Pealegi on ka Danske panga rahapesu just Ansipi valitsemisaega jääv, mis lubab eeldada, et see on temagi rahapesijate konksu otsa riputanud.