Jaapani Okinawa saarel (2281 ruutkilomeetrit) asuvad Ameerika sõjaväebaasid* võtavad enda alla suurema osa sellest maalapist (14 baasi pindala on 233 ruutkilomeetrit, mis hõlmab 18% põhisaarest). Tundub, et pärast Nursipalu teerulli on võrokatel veelgi rohkem põhjust muretseda, et nende mägine maa saab rindejooneks, kus ühel pool on NATO ja kohe vastas Venemaa. Sõja korral pole sealset rahvast põhjust kadestada, põlenud maa on see igal juhul. Eestit on vaja Kremli eest kaitsta, aga kas nii kõrge hinnaga?
Sotsiaalmeedias küsitakse, et miks ei ehitata NATO struktuure Ida-Virumaale, kus neist oleks rohkem kasu: esiteks mõjuks need hoiatavalt sealsetele ebalojaalsetele jõududele, ja teiseks, seal asub Eesti energeetikabaas koos elektrijaamadega. Praeguste arengutega on Venemaal lihtne okupeerida tähtis Ida-Virumaa, kus neid toetab osa kohalikust elanikkonnast, NATO aga pesitseb samal ajal lõunas, küngaste vahel, eestlaste keskel, kes nagunii vastu hakkavad.
Põhja-Eestis asub esimene tõsine struktuur alles Tapal, mis tähendab, et Ida-Virumaa on Venemaale kergemini haaratavaks tehtud, samas aga tahab valitsus põhjalikult tülli minna võrokatest eestlastega. Ilmselt kardetakse, et NATO sõdurid võivad Ida-Virumaa venelastega konflikti sattuda, eestlased aga neelavad Venemaa-kartuses kõik alla (kuigi protestid tõestavad, et ikka ega ei neela küll). Strateegiliselt aga vajaks suuremat kaitset Narva suund.
“Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) alustas Võrumaal uue liitlaste vastuvõtuala ehitusega, mis võimaldab järgmise aasta algusest paigutada täiendavaid liitlasüksuseid 2. jalaväebrigaadi juurde.
Tegemist on ühe osaga järgnevate aastate investeeringutest liitlaste vastuvõtuks. Ligikaudu 21 miljoni suurune ehitusleping sõlmiti Lõuna-Eesti ettevõttega Mapri Ehitus.
“Meie julgeolekut tagavad peale meie enda kaitsevõime ka meie NATO liitlased, mille tõttu oleme lähiaastatel investeerimas liitlastega seotud taristusse 362 miljonit eurot. Meie eesmärk on tagada parimad võimalikud tingimused, et liitlased saaksid koos meiega Eesti kaitsmist harjutada ning seda ka Lõuna-Eestis,“ ütles RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo.
Lõuna vastuvõtuala ehitatakse olemasoleva Tsiatsungõlmaa lasketiiru kõrvale, kus on selle aasta kevadest juba tehtud ettevalmistustöid. Alasse ehitatakse kaheksa majutushalli, mis mahutavad ligikaudu 1000 inimest. Lisaks ehitatakse alale ka tehnika hooldushallid, köögi- ja söömishallid, pesemishooned ja laohallid.
„Liitlaste vastuvõtualad sobivad ideaalselt üksuste vastuvõtuks ja majutamiseks näiteks kriisiolukorras või õppustel, et lihtsustada nende saabumist ning siin lahinguvalmiduse saavutamist. Pärast lühiajalist viibimist siirduvad üksused operatsioonialadele või tagasi päritoluriiki,“ lisas ta.
„„Liitlaste vastuvõtuvõime arendamine ning pidev kohalolek Kagu-Eestis suurendab julgeolekut kogu Eestis ja terves regioonis. Samuti võimaldab liitlaste asumine meie lähedal teha igapäevast koostööd 2. jalaväebrigaadi lahinguvõime arendamisel. Tulemuseks on parem integratsioon ja kiirem reageerimisvõime,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu.
Vastuvõtualad asuvad kaitseväe linnakute ning harjutusalade vahetusläheduses, mis tähendab lisaks tehnika töökorda seadmisele ja sõdurite majutamisele ka integreerimist teiste, peamiselt Eesti kaitseväe üksustega, relvade töökorda seadmist ja vajadusel sisselaskmist. Lisaks hõlmab see erineva taseme treeningut ja ettevalmistusi operatsioonideks.
„Maprile on ehitatav objekt väljakutseks ning meie kokku harjutanud meeskonnale suurepärase tulemuse tegemiseks hea töö. Meil on hea võimalus kasutada voogehituse praktikat sarnaste hoonete kiirel püstitamisel. Suures pildis on tore, et tegemist on liitlastele mõeldud projektiga. Sõpru on meile vaja ning neid tuleb hoida, oluline nii Eestile kui kõigile meile endile,“ ütles Mapri Ehituse tegevjuht Martin Roos.
Tsiatsungõlmaa maaüksus on moodustatud 2007. aastal eesmärgiga tagada seal juba aastaid toimunud lasketiiru laskmiste ja riigikaitselise taktikalise väljaõppe läbiviimine. Kinnistul paiknev Tsiatsungõlmaa lasketiir asutati 2012. aastal ning pärast seda on sealset lasketiiru rekonstrueeritud ning juurde ehitatud toetavat taristut.
Esimesed majutusvõimalused luuakse 2023. aasta lõpuks.” (BNS)
*2007. aasta Okinawa Timesi küsitluse kohaselt oli 85% okinawalastest USA sõjaväe kohaloleku vastu, sõjaväeõppuste mürasaaste, lennukiõnnetuste ohu, keskkonnaseisundi halvenemise ja võimaliku rünnaku tõrjumise tagajärgede tõttu, kuigi 73% Jaapani kodanikest hindas USA-ga sõlmitud vastastikust julgeolekulepingut ja USFJ kohalolekut. (Vikipeedia)