Avalikkusele on räägitud, et metsloomad kaovad, kui valitsused ei käsitle süsinikdioksiidi Maa temperatuuri ja ökosüsteemide nuhtluse pealülitina. Loomad ei järginud seda stsenaariumi, vaid otsustasid kliimavõitluse kiuste paljuneda.
Jääkaru keeldus apokalüptilise ennustuse etalonrollist. Praegu on neid Arktikas umbes 26 000, mis on palju rohkem kui madalaim arv, mis biolooge reguleerimata jahipidamise ajastul ärevusse ajas.
Tiigrid räägivad sarnast lugu. Indias loendati 2022. aastal 3682 metsikut tiigrit, mis on enam kui kaks korda rohkem kui 2006. aastal, isegi kui globaalne temperatuur pidevalt tõusis.
Kumbki tagasitulek ei olnud kuidagi seotud tööstusliku süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega. Mõlemad olid jahipidamise piiramise ja loomade elupaikade taastamise tulemus.
Kusagil ei paista see tõde selgemini välja kui Kesk-Kasahstani rohumaadel, mis on maailma suuruselt üheksas riik, mida piiravad sisemaa Kaspia meri ja Araali meri ning Venemaa, Hiina, Kõrgõzstan ja Usbekistan.
1990. aastate alguses hulkus Kasahstani steppides umbes miljon saigaantiloopi. Nõukogude Liidu lagunemine kõrvaldas õiguskaitseorganid peaaegu üleöö. Salakütid saabusid ja tapsid isaseid loomi sarvede saamiseks Ida-Aasia traditsioonilise meditsiini kaubanduse tarvis. 2000. aastate alguseks oli populatsioon langenud alla 50 000. Kuna karjad kaotasid tõuaretuseks isasloomi, muretsesid bioloogid väljasuremise pärast.
Süsinikumaksud ei pööranud seda langust tagasi. Seda ei teinud ka päikesepaneelid ega rahvusvahelised kliimatippkohtumised. See oli midagi palju praktilisemat.
2006. aastal ühines Kasahstani valitsus kohalike ja välismaiste looduskaitsegruppidega, et käivitada Altyn Dala looduskaitsealgatus. Partnerlus haldab nüüd kuni 75 miljonit hektarit rohumaid, poolkõrbeid ja märgalasid, mis on umbes Texase suurune ala. See on üks suurimaid looduskaitsealgatusi üldse.
Saigade populatsioon kasvas enam kui nelja miljonini, mis on üks suurimaid metsikute imetajate taastumisi tänapäeval. Stepid tervitavad nüüd loomi, kes kadusid ammu enne seda, kui globaalne soojenemine igapäevaste uudiste pealkirjadesse jõudis.
Steppide äärde naasevad ka teised liigid. Looduskaitsjad tähistasid Kasahstanis kahe metsiku Prževalski hobuse varsa sündi, mis oli esimene kahe sajandi jooksul. Liik kadus piirkonnast jahipidamise ja kariloomadega konkureerimise, mitte muutuva kliima tõttu. Kasahstan on taasasustanud ka kulani, metseesli, ja hakanud tiigreid tagasi tooma Ili-Balkhaši piirkonda, kus Kaspia tiigrite populatsioon 20. sajandil jahipidamise all kannatas.
Kuidas sai üks liik kaheksakümnekordselt taastuda aastakümnete jooksul, mida aktivistid olid kirjeldanud kui kuumimaid ajaloos?
Muidugi on stepi kliima alati olnud varieeruv. Kesk-Aasia rohumaad on tuhandete aastate jooksul märgade ja kuivade tsüklite kaudu laienenud ja taandunud. Õietolmuandmed ja järvesetted näitavad pikki põuaperioode ja külmaperioode kogu piirkonnas juba ammu enne tööstusheitmete tekkimist.
Allikas: CO2Coalition