30.09.2018
Meeleavaldustel lehvisid nii Kataloonia kui ka Baskimaa lipud.
Ilmselt on vaid vähesed inimesed vaadanud Kataloonia ja Hispaania keskvalitsuse konflikti teistmoodi kui ühe iseseisvusmeelse piirkonna ja riigivõimu vastasseisu – ometigi on seal märgatav totalitarismi üha süvenev vari Euroopa Liidu kohal.
Barcelona südalinnas puhkes laupäeval kokkupõrge politsei ja Kataloonia iseseisvuslaste vahel, kes kogunesid protestima Hispaania politsei palgatõusu nõudva marsi vastu.
Kataloonias on olukord pingestunud seoses iseseisvusreferendumi aastapäevaga esmaspäeval. Kahe nädala eest pidi politsei sekkuma, et lahutada Kataloonia iseseisvuslaste ja Hispaania koosseisu jäämise pooldajate meeleavaldused, vahendab BNS.
Kogu Kataloonia iseseisvuspüüde juures on häbiväärseim osa see, et Madrid surus aasta eest meeleavaldused jõuga maha ja kogu Euroopa vaatas seda vaikides pealt. Järgmine moment seisneb selles, et ühelgil ennast demokraatlikuks pidaval Euroopa riigil pole poliitilisi pagulasi teistes naaberriikides – Hispaanial on nendeks Charles Puigdemont koos oma kaasvõitlejatega, lisaks riigis juba vangi mõistetud ja kinnipidamiskohtadesse suletud Kataloonia liidrid. Hispaania on repressioonide osas suuresti tõusnud Türgi tasemele.
Kolmas moment seisneb selles, et Hispaania ei üritagi konflikti efektiivselt lahendada. Arvamusküsitluste kohaselt on Kataloonia 7,5 miljonit elanikku jagunenud praktiliselt võrdselt iseseisvuse ja Hispaania koosseisu jäämise toetajate vahel. Praegune patiseis jääbki riiki aastakümneteks kummitama, nagu omaaegne baskide vabadusvõitlus, sest iseseisvuslased kohe kindlasti ei taltu. Väga võimalik, et Madrid ootab Euroopa Liidu muutumist föderaliseerunud impeeriumiks, kus opositsiooni jõuga mahasurumine pole enam erand, vaid reegel.
Neljanda momendina võiks tõmmata paralleele Šoti iseseisvusliikumisega. Kui Brexitist polnud veel juttugi, siis korraldasid šotlased iseseisvusreferendumeid, millel jäi vajalikust protsendist õige vähe puudu – siis materdas kogu EL Šotimaad kui Euroopa ühtsuse lõhkujat. Nüüdseks on Põhjamere naftas suplev Šotimaa vedanud sisse ohtralt võõraid, need on maa muutnud euromeelseks, ja kui Brexiti üle hääletati, oli selles Ühendkuningriigi osas EL-i jäämise soov kõige suurem.
Tegelikult oli sama ka mujalt – põlisbritid olid eraldumise poolt, arvukad sisserändajad aga vastu, sest migrantidele on laiem liikumisruum alati oluline, neid ei seo hetke elukoht nii, nagu põliselanikke. Hea näide on Pakistani juurtega Londoni linnapea Sadiq Khan, veendunud Brexiti vastane.
Kuna Brexit on juba enam-vähem kindel, on Brüsseli poolelt asutud Šoti separatismi õhutama, suurendamaks survet Brexiti ärajätmiseks või siis lagundamaks karistusena kogu riiki. Ja see toimub samal ajal, kui Kataloonia separatismi maani maha materdatakse! Tegu on täieliku kaksikmoraaliga, kus on olemas “õige” ja “vale” separatism.
Kataloonia ümber toimuv on häbiplekk kogu Euroopa Liidule ja ilmselt ka totalitarismi peaproov.