Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
Esilehele • Video • Maailm

Kataloonia elanikud üritavad märulipolitseid trotsides iseseisvusreferendumil osaleda

-
01.10.2017
Kataloonlased referendumil
© Miquel Bohigas Costabella

Olukord Kataloonias on läinud äärmiselt teravaks, kus Hispaania võimud püüavad jõuga kataloonlaste iseseisvusreferendumi toimumist takistada.

Hispaania valitsus on seisukohal, et iseseisvusreferendum on ebaseaduslik ning põhiseaduskohus on selle läbiviimise keelanud. Hispaania võimud saatsid referendumit takistama märulipolitsei, kellega kokkupõrgetes on on saanud vigastada viimastel andmetel üle 840 inimese. Osade allikate väitel on ka surmajuhtumeid.

Ükski Euroopa Liidu riik pole referendumile seni oma toetust avaldanud. Osalt on see ehk ka mõistetav, kuna varem on taolist territoriaalset eraldumist enamasti taotletud rahvuse või usu põhiselt nagu näiteks Šotimaa ja Põhja-Iirimaa puhul, seekord aga rohkem territoriaalsel printsiibil, sest katalaanide ja hispaanlaste vahe on väga väike. Hetke situatsioon meenutab pigem rohkem kodusõda keskvõimu ja eralduda sooviva provintsi vahel, kui rahvuslikku vabadusliikumist. Katalaanid olid keskvõimuga eri pooltel juba Hispaania kodusõjas, kui võitlesid Franco vastu. Inimeste ründamine jõumeetodil ja politsei vägivald on aga igal juhul taunitav. (Loe lähemalt Kataloonia ajaloolise iseseisvuse kohta artikli lõpust.)

Alltoodud kaardil on näha Kataloonia iseseisvusreferendumi hääletamisjaoskonnad. Punasega on märgitud need, mis Hispaania võimudel on õnnestunud jõumeetodil sulgeda. Reaalajas kaarti hääletamisjaoskondadest näeb siin.

Alljärgnevalt vahendame mõningaid videoklippe sotsiaalmeediast.

Hispaania võimud püüavad kumminuiadega pekstes ja kummikuulidega tulistades rahvast laiali ajada.

Hispaania märulipolitsei püüab sisse tungida hääletamisjaoskonda, et konfiskeerida referendumi hääletuskaste.

Hispaania märulipolitsei ründamas hääletamisjaoskonda, et konfiskeerida referendumi hääletuskaste.

Olukord Barcelonas, kus politsei püüab takistada referendumis osalemist.

Kataloonia kohalik politsei Mossos d’Esqadra on keeldunud Hispaania võimude korraldusi täitmast ning mõnes kohas asunud ka takistama rahva suhtes vägivalla tarvitamist.

Barcelona linnapea Ada Colau kutsub üles Hispaania politseid lõpetama vägivalla kasutamist rahva vastu.

Mõned päästetöötajad on asunud rahva poolele ja takistavad märulipolitseid vägivalda tarvitamast.

Mitte kõikjal pole Hispaania politsei ülekaalukas ning on sunnitud rahvale alla vanduma.

Põgusalt Kataloonia iseseisvusest

Kataloonia iseseisvuspüüd ei tule päris tühja koha pealt, Kataloonia ajalugu on kirju, ta on olnud iseseisev aastatel 987-1137, 1640-1652, 1678 ja 1701–1714.

Iseseisev riik sai Katalooniast esmakordselt 987ndal aastal, kui Barcelona krahv Wilfred Karvane keeldus tunnistamast ennast frankide kuninga Hugh Capet’ vasalliks. 1137ndal aastal abiellus Wilfred Karvase järeltulija Ramon Berenguer IV Aragoni kuninganna Petronilaga, mille tagajärjel muudeti Kataloonia Aragoni kuningriigi autonoomseks osaks, kus olid nii enda institutsioonid kui seadused. Aragoni kuninga Fernandoa ja Kastiilia kuninganna Isabeliga abiellumisega pandi alus 1469ndal aastal Hispaania kuningriigile, kusjuures Kataloonia säilitas endiselt oma autonoomsuse – omad seadused ja institutsioonid. Erinevad Hispaania valitsejad on sellest ajast alates ikka ja jälle püüdnud absoluutset tsentraliseeritud monarhiat kehtestada, mis on päädinud ka teravaid konflikte valitsejate ja Kataloonia vahel.

14. aprillil 1931 kuulutati Barcelonas välja sõltumatu Kataloonia Vabariik, mis suutis kesta kõigest ühe nädala. 6. oktoobril 1934 kuulutati Kataloonia küll taas iseseisvaks ja nad teatasid sidemete katkestamisest Madridiga ent juba päev hiljem tühistati Kataloonia iseseisvus. 1936 kuni 1939 toimub Hispaania kodusõda, kus Kataloonia saavutab teatava iseseisvuse kuid 3. aprillil 1938 saabuvad Francisco Franco väed Kataloonia piirini ning 26. jaanuaril 1939 langeb Barcelona, Kataloonia pealinn. 10. veebruaril 1939 on kogu Kataloonia Franco poolt vallutatud ning Kataloonia iseseisvuse eest võidelnud pagevad Prantsusmaale. Franco režiim 1939 kuni 1975 ei jäta ka puutumata Katalooniat, kus igasugused autonoomsusele viitavad nähtused on keelatud. Peale Franco surma saab Kataloonia tagasi oma autonoomsuse, millest alates on iseseisvuspüüd aina tugevamaks kasvanud, milledest silmapaistvaim on 11. septembril 2013 toimunud inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks.

2015ndal aasta valimistel võitsid iseseisvust toetavad parteid Junts pel Si ja CUP kokku 72 kohta 135-kohalises regionaalparlamendis.

2016 valiti Kataloonia uueks presidendiks Carles Puigdemont, kes toon lubas jätkata iseseisvumisprotsessi ning on ka sellel kursil Katalooniat juhtinud.

Hispaania võimud on samas igati püüdnud takistada Kataloonia iseseisvumisele suunatud samme. Poliitilise dialoogi ja kompromisside puudumisel on konflikt Kataloonia ja Hispaania keskvõimu vahel üksnes kasvanud ning jõudnud uude haripunkti.

Esilehele • Video • Maailm