17.03.2022
Ehitussektor tundub kindlalt jalul seisvat. Pilt on illustratiivne.
Värske uudis ütleb “Koda: Ukraina sõjapõgenike seadusemuudatused tuleb jõustada kiirkorras”, mis paneb arvama, nagu muretseks Kaubandus-Tööstuskoda ukrainlastest sõjapõgenike pärast, aga uudist läbi lugedes selgub, et jutt käib ainult neile vajalikest töökätest.
Allpool toodud uudist lugedes tasub erilist tähelepanu pöörata sellele, kui vähe on selles muret ukrainlaste pärast ja kui palju omaenda soovi saada odavaid töökäsi, mis teeb koja pöördumise eriti silmakirjalikuks. Seda enam, et sellele seadusmuudatusele pandi alus juba ammu enne Ukraina sõja puhkemist.
BNS vahendab: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi riigikogule ettepaneku võtta võimalikult kiiresti vastu 10. märtsil siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt riigikogu põhiseaduskomisjonile esitatud Ukraina sõjapõgenikega seotud muudatusettepanekud välismaalaste seaduses.
Näiteks on ettepanekute hulgas muudatus, mis annab seadusliku aluse Eestisse saabumiseks ja viibimiseks välismaalasele, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset, ja Ukraina kodanikule, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit, kui välismaalasel puudub muu seaduslik ajutine viibimisalus.
Lisaks sisaldub ettepanekute loetelus muudatus, mille kohaselt ei kohaldata eelnevalt nimetatud välismaalastele lühiajalise töötamise regulatsiooni. See muudatus võimaldab muu hulgas Eestis edasi töötada nendel Ukraina kodanikel, kes juba enne sõja algust töötasid lühiajalise töötamise registreeringu alusel Eestis ja kelle lühiajalise töötamise õigus hakkab kohe lõppema. Eelnevalt nimetatud välismaalastele tuleb muudatusettepaneku kohaselt maksta 0,8-kordset tegevusala keskmist palka.
Ühtlasi avaldas koda tugevat toetust ka mitmetele teistele ettepanekutele. Näiteks on ettevõtete jaoks positiivse mõjuga muudatus, mis võimaldab tööandjal võtta välismaalane lühiajaliselt tööle praeguse ühe aasta asemel kolmeks aastaks.
Nimelt lisandub muudatusettepaneku kohaselt seadusesse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Sellist elamisluba saavad kuni kaheks aastaks taotleda välismaalased, kes on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud, töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, tööandja on usaldusväärne ning tööandja on maksnud välismaalasele lühiajalise töötamise perioodi jooksul nõuetele vastavat töötasu. Selline elamisluba on vabastatud ka sisserände kvoodi alt. Muudatus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Kaubanduskoda toetab ka muudatust, mis vähendab tippspetsialisti palgakriteeriumi nõuet praeguselt kahekordselt Eesti keskmiselt palgalt 1,5-kordsele keskmisele palgale. Lisaks avaldas koda toetust kasvuettevõtetele suunatud soodustustele, mis võimaldavad kasvuettevõtetel senisest leebematel tingimustel välismaalasi tööle võtta. Riigikogule saadetud kirjas rõhutas koda, et mõistlik on need muudatused kiirkorras seadusesse viia. Muudatusettepanekute kohaselt jõustuvad need muudatused 2023. aasta 1. jaanuaril.
Muudatusettepaneku kohaselt on edaspidi lubatud lühiajaline töötamine registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks. Hetkel puudub välismaalaste seadusest selline nõue. Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et välismaalaste palgakriteeriumi osas peab valitsema õigusselgus ning vältida tuleb juhtumeid, kus osalist tööaega väärkasutatakse palgakriteeriumist kõrvale kaldumiseks. Samas leiab koda, et see muudatusettepanek vajab täiendavat arutelu ja mõjuanalüüsi ning seetõttu tegime riigikogule ettepaneku jätta see muudatus kiireloomulisest eelnõust välja.
Selle muudatuse negatiivse mõjuna näeb kaubanduskoda, et see võib piirata ebamõistlikult tööandja ja välismaalase võimalust leppida kokku mõlemaid pooli rahuldavas tööajas. Näiteks kui välismaalane soovib lühiajaliselt Eestis töötada esmaspäevast neljapäevani 8 tundi päevas, tööandja on sellega nõus ning välismaalase töötasu on osalise tööaja eest 2000 eurot, siis muudatusettepanek ei luba pooltel sellist kokkulepet sõlmida.
Lisaks juhtis kaubanduskoda riigikogu tähelepanu sellele, et osalise tööaja keelamine ei pruugi lahenda palgakriteeriumiga seotud vaidlusi. Näiteks võivad pooled edaspidi kokku leppida, et välismaalane töötab täistööajaga, kuid kasutab väga tihti palgata puhkust, mille tulemusena võib tema keskmine sissetulek jääda ikkagi alla palgakriteeriumi nõuet.
Muudatusettepaneku kohaselt lisandub välismaalaste seadusesse ka nõue, et kui välismaalane töötab töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel, siis tuleb tööandjal maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka olenemata töölepingus kokku lepitud töökoormusest. Muudatuse jõustumisel võib koja sõnul tekkida olukord, kus välismaalasel ei ole sisuliselt enam võimalik töötada mitme erineva tööandja juures.
Näiteks kui välismaalane töötab ühe tööandja juures 0,9 koormusega ja saab selle eest vähemalt Eesti keskmist palka ja 0,1 koormusega teise tööandja juures, siis peaks ka teine tööandja maksma osalise tööaja eest vähemalt Eesti keskmist palka. Selline lahendus ei ole koja arvates mõistlik. Kaubanduskoda tegi ettepaneku jätta see muudatus eelnõust välja, sest tegemist ei ole kiireloomulise muudatusega ning ministeeriumid ei ole seda muudatust varasemalt huvigruppidega läbi arutanud.