13.03.2023
Vihakõne
Võimalik loodav valitsuskoalitsioon soovib vihakõneseadust, mille varjus rakendatakse tsensuuri ning piiratakse sõnavabadust.
Koalitsioonikõnelusi pidavad Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200 rõhutasid pärast esmaspäevast läbirääkimiste vooru teiste teemade seas vaenukõne seaduse selgemat sõnastamist.
“Me räägime vaenu õhutamise keelamisest nii nagu seda ütleb põhiseadus. Põhiseadus ütleb, et vaenu õhutada on keelatud ja see peab olema seadusega karistatud,” sõnas Reformierakonna juht Kaja Kallas.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) lubas oma valimisprogrammis seista sõnavabaduse kui meie ühiskonna ühe põhiväärtuse kaitsel. Seetõttu ei lepi nad “liberaalsete” erakondade püüdlusega laiendada “vihakõne” mõistet.
“Seisame vastu püüdlustele piirata sõna-, usu- ja südametunnistusvabadust. Me ei lepi püüdlustega laiendada nn vihakõne mõistet, kehtestada vabaduste mahasurumisele suunatud poliitikat ega tunnista nn poliitilise korrektsuse dogmat,” seisis EKRE 2023. aasta Riigikogu valimiste programmis.
EKRE esimees Martin Helme on öelnud, et sõnavabaduse piiramine on totalitaarse ühiskonna tunnus, mistõttu on tema erakond kategooriliselt vastu kõikidele katsetele asuda sõna- ja südametunnistusvabadust piirama niinimetatud vihakõne põhjendusega.
“Sõnavabadus vajab ju eelkõige kaitset just võimu suva ja surve eest. Kui nüüd võim võtab endale õiguse hakata liigitama, mis sorti sõnavõtt on lubatud ja milline liiga vihane ning seega keelatud ja karistatav, siis on selge, et eelkõige kasutatakse seda õigust võimu kriitikute vaikima sundimiseks,” leiab Helme.
Helme sõnul tahetakse Eestis “vihakõne” paragrahviga ära keelata homoideoloogia, massimmigratsiooni ning valitsuse immigratsioonialase tegevuse kritiseerimine.