02.07.2020
Ka Eesti vasakpoolsed ja liberaalid õhutavad igasuguseid hüsteeriaid, sealhulgas riigipea toel.
President Kaljulaid näitas taas üles oma marksistlikku palet – ikka seesama jutt, mis jookseb kogu sallivuslikust leerist.
“Kohtusin täna LGBT Eesti ühingu tegevjuhi Kristel Rannaääre ja jurist Aili Kalaga. Mulle anti üle ka ühingu vikerkaarekangelase märk ja seda vastu võttes mõtlesin, et tänapäeval ei ole ühtegi põhjust teistsugust peljata. Ometi võitlevad paljud Eesti inimesed iga päev justkui ürgse võõravaenu ja sallimatusega. Ent asjad on muutumas ka siin. Mida rohkem me teame ja end turvalisemalt tunneme, seda loomulikumalt võtame, et oleme erinevad ja igaüks meist on eriline. Püüdlus õnneliku elu poole on ju kõigil ühine,” kirjutab Kaljulaid.
Juba nii lühike jutt on täis sõnavahtu. “Tänapäeval ei ole ühtegi põhjust teistsugust peljata,” väidab president. Teistsugused on ka näiteks moslemid, kes on juba Euroopasse toonud palju valu ja kannatusi.
Glasgow linnas Šotimaal pussitas hiljuti 28-aastane Sudaani päritolu Badreddin Abadlla Adam kuute inimest ja Lõuna-Inglismaal Readingi linnas tappis liibüalane kolm ning haavas raskelt veel kolme inimest. Kas Kaljulaid kutsub ka selle taustal üles “teistsuguseid” mitte pelgama?
Jah, võõravaen on ürgne, sest eestlastel pole võõrastest kunagi midagi head meelde jäänud. Ka nüüd lükkas üks sakslane eestlaste meeleavaldusel protestijaid lapsevankriga, ameeriklanna valetas politseile suud ja silmad täis, et üht erakonda laimata, afroameeriklane kutsus üles mitte usaldama Eesti politseid ja nii edasi. Miks me peaksime usaldama neid võõraid, kes võõral maal tüli külvavad?
Sallimatust tunneb ja teab Kaljulaid ise väga hästi – ta teatas avalikult ühe erakonna vihkamisest, ei pidanud millekski ühe seni kohtumõistmiseni mittejõudnud ministri süütuse presumptsiooni ja opositsiooni presidendina külvab ta päevast päeva tüli ning vihkamist ühiskonda. Isegi “maasikasõjas” valis Kaljulaid poole.
Mis aga puutub LGBT-sse, kelle “kangelane” Kaljulaid nüüd on, siis just geiagenda on sallimatu inimeste vastu, kes peavad elu andvat mehe ja naise suhet ainuõigeks – traditsioonilist perekonda pooldavatelt inimestelt on võetud õigus mitte nõustuda homoseksualismi kui elupuu kuivanud oksa pjedestaalile tõstmisega.
Kaljulaid võiks veidigi tutvuda neomarksistliku ideoloogiaga, siis ta näeks, kelle huve ta kaitseb. Aga ilmselt teab ta seda isegi. Ka väide “Püüdlus õnneliku elu poole on ju kõigil ühine” kõlab opositsiooni presidendi suust nagu mõni fraas “Internatsionaalist”.
Eestil on nüüd vikerkaarepresident. Ilmselt seetõttu ongi tänavu loodusliku vikerkaarega kehvad lood.