Ülikoolide rektorid on leidnud endale ideaalse presidendikandidaadi – väljavalituks osutus Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Tegemist on mehega, kes on korraga nii soo- kui ka kliimaneutraalsete väärtuste kandja ja enda sõnul „keemiliselt neutraalne“. See tähendab lihtsalt, et tegu ei ole rahvusliku, traditsioonilise ega väärtuspõhise inimesega. Ta on puhas leht või tühi koht, täpselt selline, nagu globalistlik eliit soovib.
Erakonnad on vähemalt formaalselt maailmavaatelised üksused, mis kannavad mingit suunda – olgu see siis rahvuslik-konservatiivne, liberaalne või sotsiaaldemokraatlik. Väärtusneutraalne president peaks justkui sobima kõigile. Tegelikkuses ei sobi ta aga peaaegu kellelegi, välja arvatud Brüsseli ja Davose mõtteviisi jagavale nomenklatuurile. Selline „ülalpool päevapoliitikat“ olev tehnokraat on mugav variant neile, kes ei soovi tugevat eestimeelset riigipead.
Landi puhul on eriti ilmekas tema koduasutus. Tallinna Tehnikaülikooli võiks tänapäeval vabalt ümber nimetada Tallinna Aafrika Ülikooliks, arvestades sealset globaalset suunatust ja mitmekesisuse nimel tehtavat enesehävitustööd. Mees, kes sobib ideaalselt presidendiks Eestis, sobiks sama hästi ja sama neutraalselt ka Nairobis või Timbuktus. Tal puudub sügavam kokkupuude Eesti rahva, keele, kultuuri ja ajaloolise kogemusega, mis peaks presidendiametis olema elementaarne.
Eesti vajab ja hindab Mart Helmet. Eesti ei vaja keemiliselt puhast, väärtusetut administratiivset funktsionääri. Eesti vajab eesti presidenti – inimest, kes seisab esmajärjekorras oma rahva, keele ja riigi eest, mitte globaalsete trendide eest. Neutraalsus kõiges peale karjääri on luksus, mida väike rahvusriik endale lubada ei saa.
Pealegi oleme teaduspõhist juhtimist nautinud nii koroonadiktatuuri, kliimapaanika kui soouuringute öökima ajavas vormis.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 10.08.2026