Keila rahvuskonservatiividelt: tagasi Eestisse ehk väljakutsetest võimuliidule

Uued Uudised vahendavad EKRE Keila osakonna rahva pöördumise, mis puudutab eestlasi Soomes ja nende naasmist.

“Eelmiste parlamendivalimiste ajal tabas ühte siin allakirjutanutest Helsingis paras üllatus. Ühel hommikul olid ilmunud linna bussi- ja trammipeatustesse Sven Mikseri portreed punasel taustal koos tekstiga: „Ootame sind tagasi!“ Eestlased on üsna tuim rahvas, ent sellel plakatil oli imeline efekt – see tegi Soomes elavad eesti inimesed vihaseks. Viha ei ole muidugi hea kaaslane, ent inimesi võib mõista, sest nad ei ole lollid. Nad said väga hästi aru, et nendel plakatil olevatel sõnadel oli sama vähe katet nagu virtuaalrahal, nendel puudus sisu.

Iga Eestist lahkunud inimene mäletab väga hästi, mis oli mineku põhjuseks. Vähesed on läinud lulli lööma. Väga suur osa on olnud sunnitud lahkuma, sest pikkade tööpäevade eest saadud miinimumpalk on olnud kõike muud kui elamisväärset elu võimaldav. Paljude tööandjate suhtumine töölistesse kui prügikalasse, mida võib vastavalt omale soovile välja õngitseda ja tagasi visata, on olnud kõike muud kui inimlik. Paljudel Eesti elanikel ei ole olnud võimalust tunda end kodumaal hästi, sest ei ole olnud võimalik toita oma lapsi tänu kõrgetele hindadele ja valitsuste valelubadustesse. Nagu see sama „Ootame sind tagasi!“ (loe: „Lase end lolliks teha ja anna oma hääl jälle meile, et võiksime riigipirukat edasi närida!“)

Miks oleme rahvana sellises olukorras, nagu praegu oleme, on kompleksne küsimus ja peame kindlasti vaatama peeglisse nii mõneski aspektis.

Ja ometi! Kui reformierakondlasest peaminister Ansip põhjendab riigi võlakoorma tõstmisest keeldumist sellega, et võlaga riiki ei ehitata, siis võib ühtepidi seda mõista. Teistpidi on see jutt siiski nagu kellegi mõisaproua suust, kes jagas tarkust oma talumatsidele: „Kui teil midagi süüa ei ole, siis võtke sahvrist külma praadi.“ Riigipirukat näsima pääsenud poliitikud ei ole mõistnud „tavakodanikke.“ Praegune EKRE, Isamaaliidu ja Keskerakonna eeldatav võimuliit on lubanud pöörata end näoga rahva poole. Kahtleme, kas ilma EKRE’ta oleks sellist pööret tulnud?

Keegi Eesti tööandjatest ütles, et eestlane ei oska teha tööd ja on seepärast madalat palka väärt. On see tõesti tõsi? Eestlasel piisab sõita 80 km põhja poole ja tema rentaablus ning oskused tõusevad imelisel moel, mille eest võib inimväärset palka maksta. Soome tööandjad teavad, et eestlane on hoolikas ja usin töötegija. Eestlaste tagasipöördumise protsess valmistab neile muret, sest lahkub kultuuriliselt ja keeleliselt lähedane kontingent ja nüüd peab hakkama üha rohkem tööga hõivama „uussoomlasi“, kelle seas on äärmiselt suur osa kirjaoskamatuid ja selliseid, kes ei ole tulnud Euroopasse teps mitte sooviga end higiseks ajada.

Meile teeb eestlaste tagasipöördumine vaid rõõmu. Kui kolmikliit selle oma koalitsioonileppesse konkreetselt kirjutab, saab see olema väga suur väljakutse, ent selle positiivne efekt ei jää tulemata. Loomulikult tuleb soosida eestlaste naasmist kodumaale, selle asemel, et suurendada muukeelset kogukonda. Mõistame ukrainlaste püüet välja pääseda sellest sügavast majandussurutisest, milles nende riik on olnud juba NSVL kokkuvarisemisest alates. Nad on valmis otsima võimalust oma perede elatamiseks, nagu eestlasedki, kes on pidanud lahkuma mujale.

Ent idast saabuva tööjõu rakendamisega leevendatakse tööturu seisukorda vaid hetkeks, pikemas perspektiivis ilmselt aga suurendame sellise elanikkonna osakaalu, mille integreerimine Eesti ühiskonda ei ole siiani õnnestunud. Veeretada selles asjas kõik süüdistused Eesti Vabariigi kaela ei ole õigustatud. Meie väikese maa väikese rahva võimalusi jätkusuutlikuks arenguks pärsitakse nõnda väga olulisel määral.

Loodame, et loodav kolmikliit võtab ette otsustavad sammud Aasast ning Aafrikast smugeldatavate immigrantidevoo tõkestamiseks. Eesti ei tohi olla globalistide katsepolügooniks.

Kolmikliidu ees on seega keerulised ülesanded. EKRE Keila osakonna poolt soovime jõudu, karget meelt ja südant rahva asja ajamiseks!”

Tõnu Kaur – Keila osakonna esimees
Mare Nurmoja-Sildam – Keila osakonna aseesimees
Roland Tõnisson – Keila osakonna asutajaliige