6. veebruaril 2022 avaldati Delfi portaalis uudis, et Sotsiaalministeerium on välja kuulutanud üle miljoni eurose suurusega hanke uute vaktsineerimiskampaaniate korraldamiseks [1].
Iga koroonat puudutava uudise või teadusartikli kohustuslik osa on kinnitus, et kõigest hoolimata on vaja vaktsineerida, kuna see aitab… siinkohal lähevad arvamused lahku.
Kõige levinum on versioon, et vaktsineerimine aitab nakatumisi piirata. Paraku on selgunud, et seos vaktsineerimise taseme ning nakatumiste arvu vahel on eeldatavale vastupidine, s.t. mida kõrgem on rahvastiku täieliku vaktsineerituse tase, seda rohkem on kinnitatud nakatumisi.
Võrdleme näiteks Euroopa Liitu, kus on praeguse seisuga täielikult vaktsineeritud 71% inimestest ja nakatumisi on 2489 miljoni elaniku kohta, ning Aafrikat, kus vaktsineeritud on vaid 11% ning nakatumisi miljoni kohta 16 ehk 156 korda vähem. Loomulikult tuleb sealjuures erinevaid tegureid arvesse võtta, kuid eri riikide ja piirkondade andmeid võrreldes on näha tugev seos vaktsineerimise taseme ja haiguse leviku vahel [2].
Teine populaarne teooria kõlab, et vaktsineerimine annab kindla ja pika kaitse järgmiste viiruse mutatsioonide vastu. Seda hoolimata teadmisest, et olemasolevad vaktsiinid annavad nõrga ja ajas kiirelt hääbuva kaitse isegi deltavariandi eest, rääkimata siis omikronist ja sellele järgnevatest. Seda hoolimata teadmisest, et vaktsiin ei hoia nakatumist ära.
Mida me koroonavaktsiinidest siiamaani teame? Teame, et neile anti ajutised, eriolukorraga põhjendatud kasutusload, hoolimata puudulikest ohutusuuringutest. Teame, et vaktsiini definitsiooni on viimaste aastate jooksul muudetud, et geeniteraapiat esindavad mRna preparaadid selle alla mahuksid. Teame, et tegemist on eksperimentaalse geenitehnoloogiaga, mille pikaajaliste mõjude kohta puuduvad andmed. Teame, et tootjad ei vastuta kahjude eest, mida preparaadid tekitada võivad.
Koroonavaktsiinidega seoses on välja käidud rida kõlavaid lubadusi. Lubati 95% kaitset viiruse eest. Lubati, et vaktsiin peatab viiruse leviku. Lubati, et vaktsineeritud inimesed ei nakatu ega anna nakkust edasi. Lubati, et vaktsineeritud ei pea maske kandma. Lubati, et üks-kaks süsti annavad ajas püsiva ja tugeva kaitse. Lubati, et kui piisav hulk inimesi süstitud saab, tekib karjaimmuunsus ja viirus sureb välja. Lubati, et süstimine teeb ühiskonna lahti ja annab vabaduse tagasi.
Üksteise järel on need lubadused valeks osutunud. Ainus, mis siiamaani vee peal püsib, et vaktsiin hoiab ära raske haigestumise, haiglasse sattumise ja surma. Paraku seisab ka see lubadus savijalgadel, kuna lähtutakse eeldusest, nagu oleks kõik inimesed viirusest ühtviisi ohustatud. Reaalsuses on viiruse riskirühmad üsna kitsalt piiritletud, põhiliselt nende vanuse ja tervisliku seisundi tõttu. Ülejäänute raske haigestumise tõenäosus on nii väike, et vaktsiin ei muuda eriti midagi, kui kõrvaltoimete oht välja arvata.
On avalik saladus, et vaktsiinid, mida meile sisse süstida soovitakse, on loodud üle-eelmise viiruse vastu. Kinnitatakse küll, et kõigest hoolimata annavad ka aegunud preparaadid parema kaitse, kuid see väide ei ole eriti veenev.
Väite seab kahtluse alla ka senine nakatumiste ajalugu. Täielikult vaktsineeritud mitte ainult ei nakatu, vaid nakatuvad peale pookevedeliku mõju hääbumist kergemini kui loomuliku immuunsusega inimesed. Teadusnõukoja uus juht T. Maimets ütles oma intervjuus: “need vaktsiinid on tehtud hoopis ühe teistsuguse viiruse vastu” [3, 17:24]. Tõsi. Aga miks, Jumala eest, on vaja inimestele süstida puuduliku toimega, hoopis teise viiruse vastu tehtud vaktsiine? See pole loogiline ega põhjendatud.
Hoolimata kõigest jätkatakse inimeste mõjutamist üha uute süstidega nõustumiseks. Veeretatakse isegi sundvaktsineerimise ideed. Kuigi on teada, et vaktsiin ei takista viiruse levikut, põhjendatakse süstide vajalikkust… viiruse leviku tõkestamisega.
Absurd? Jah, on. Kuid seda absurdi surutakse meile jõrmi jõu ja järjekindlusega peale. Meditsiinisüsteem ägab rahapuuduse käes, samas süstipropaganda, vaktsiinide ja testide tarvis miljoneid eraldada pole probleem. Tekib tekib õigustatud küsimus: miks ja kelle huvides on vaja kulukat ning rahva tervisele kahjulikku tegevust jätkata? Kui kellelgi on asjalik vastus, siis paluks seda mitte vaka all hoida.
Karl Olaf Rääk, kolumnist
Viited: [1] Sotsiaalministeerium korraldas vaktsineerimiskampaaniate tarvis üle miljoni euro suuruse hanke https://www.delfi.ee/artikkel/95819169/sotsiaalministeerium-korraldas-vaktsineerimiskampaaniate-tarvis-ule-miljoni-euro-suuruse-hanke
[2] Daily new confirmed COVID-19 cases per million people https://ourworldindata.org/covid-vaccinations
[3] VILJA KÜSIB | Toivo Maimets: laupäeva õhtul saunalaval ma telefoni ei võta https://www.delfi.ee/artikkel/95576773/vilja-kusib-toivo-maimets-laupaeva-ohtul-saunalaval-ma-telefoni-ei-vota