Inimesed tahavad elada turvalises riigis, kus neid kaitstakse seaduse ja võimuhoobade aktiivse toimimisega – ja kui petturid tegutsevad karistamatult ja petuskeemid üha kulmineeruvad, ei saa enam normaalsest riigist rääkida. Kõik see algas ja toimub Reformierakonna valitsedes.
BNS kirjutab: “Möödunud aastal langes kelmuste ohvriks 3685 inimest, kellelt peteti välja kokku üle 29 miljoni euro; enim kelmitati raha välja petukõnede ja investeerimispettustega.
Kui 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele 16 miljonit eurot, siis eelmisel aastal kelmide tekitatud kahju peaaegu kahekordistus. Suurima osa kahjudest moodustasid petukõned, millega kaotati kelmidele ligi 11,5 miljonit eurot. Sellele järgnesid investeerimispettused 6,3 miljoni euroga, ettevõtetele suunatud pettused 2,7 miljoni euroga ja müügipettused 1,7 miljoni euroga.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo grupijuhi Jaagup Toompuu sõnul on kahjusumma suure kasvu taga mitu põhjust.
„Esiteks on kelmused nii kasumlik kuriteoliik, et aina rohkem kurjategijad sellega tegelevad ning mõtlevad välja üha keerulisemaid skeeme. Teiseks ei tehta petukõnesid enam ainult vene keeles, vaid kõnekeskustesse on värvatud eesti keelt kõnelevaid inimesi, et sihtida kogu riigi elanikkonda. Lisaks mõjutavad kogukahju kasvu ka väga suurte kahjudega üksikjuhtumid, kus kelmusega on pihta saanud ettevõtted,“ selgitas Toompuu.
Jätkuvalt on kõigist kelmuseliikidest kõige suurema kahjuga petukõned. „Vaatamata sellele, et väga suur osa inimestest on teadlikud levivatest kelmustest ja skeemidest, langevad tuhanded inimesed ohvriks. Skeemid on veenvad ja mitmetasandilised, eesmärgiga inimest uskuma panna ja segadusse ajada. Kelmide kasutatavad legendid muutuvad ajas väga kiiresti vastavalt päevakajalistele teemadele,“ ütles Toompuu.
Petukõnede kõrval on endiselt suureks probleemiks ka investeerimiskelmused. „Kelmid reklaamivad investeerimise ja kauplemise platvorme, kus lubatakse kiiresti suurt kasumit. Paljudel juhtudel lähenevad kelmid kannatanutele suhtluskeskkondades, et luua usaldus ning alles seejärel viiakse jutt investeerimisele. Reaalsuses on tegu libaplatvormidega, kust pole võimalik teenitud raha välja võtta ning kannatanutelt hakatakse nõudma hoopis täiendavaid sissemakseid,“ selgitas Toompuu.”
Kahjuks tundub siinkohal, et olukorda dikteerib kuritegelik maailm ning “õigusriik” lohiseb petmislaine sabas. Selle asemel, et suunata inimesi fikseerima “vihakõnesid” või jälgima kaamerate kaudu liikluses osalejate numbreid, tuleks ressursid suunata organiseeritud kuritegevuse vastu.
Tekib ka üks oluline küsimus: kui palju on kõige selles süüdi meie liigavatud e- ja digiriik koos oma e-residentsuse ja palju muuga? E-valimisi kasutavad vähesed riigid, andmete ristkasutust lubatakse samuti vähestes maades, sest teised ei usalda piiramatult avatud digimaailma, nagu see on Eestis. Teised on ettevaatlikud, meie “avatud” – kas ka kurjategijatele?
Uued Uudised