08.10.2021
Kersti Kaljulaid
Häbistatult ametist lahkuv president Kersti Kaljulaid, kes läheb ajalukku Eesti ühiskonna lõhestajana, ei saa ka oma ametiaega kokkuvõtvas suures intervjuus Eesti Päevalehe nädalalõpulisale LP üle ega ümber rahvuskonservatiividest.
„Ei ole ju olnud nii, et rahvas on pooleks ja siis antakse üksteise pihta tuld. Jah, on olnud poliitikuid, kes tahavad seda nii näidata: kasvõi aborditeema või kuidas edasi minna kooseluseadusega, kas tühistada või kehtestada rakendusaktid, juhib ta teema EKRE-le, millest ajakirjanik Kärt Anvelt ka ruttu kinni võtab, küsides, et „EKRE ja Jüri Ratas ütlevad, et lõhe on ja sillad lõhkusite teie“.
See käivitab koheselt Kaljulaidi ekreviha ning süüdistuste laviin on valla päästetud: „Eesti inimesed ajas tülli eelmine valitsus. Ja kui lõhe on nii suur, siis ongi sul kaks varianti. Üks variant on, et sa proovid öelda, et tegelikult ei ole elevanti toas, ja teine variant on kirjeldada, milles elevant seisneb. Ja siis arutame.“
Panite tähele? Alles eelmisele küsimusele vastas ta, et lõhet ehk elevanti ei ole.
“Normiks ongi muutunud rumalasti ja halvasti öelda,“ seletab Kaljulaid, kes on Eestis toimunut nimetanud välismeedias otsesõnu „pasaraheks“. „Väga ebameeldiv on kuulata, kuidas Riigikogu saalis toimub mõnitamine,“ lisab Kaljulaid, kes ilmus istungite saali pusaga „sõna on vaba“.
Ta räägib, et kui EKRE peaks valitsusse tagasi pääsema, siis „on hästi oluline näidata, et me ei ole kõik seda meelt, ei tohi alla anda“, täpsustamata, kas piisab seakisa tegemisest ja rääkides, kuidas ta EKRE-t vihkab või peitub siin üleskutse rahvarahutustele.
Kommenteerides fotot, kus naeratava Martin Helme kõrval seisab president tähenduslikult morni näoga, vastab Kaljulaid, et see oli täiesti juhuslik pilt, kust loeti rohkem välja, kui seal tegelikult oli.
Kaljulaid kommenteeris ka vabanduse palumist Marti Kuusikult: „Esiteks ei lubanud ma vabandust paluda alles siis, kui asi on kõik etapid läbi käinud. Teiseks püüti mind hästi palju siduda selle protsessiga, kuigi ma polnud sellega seotud. Mina ei põhjustanud seda uurimist ja president ei puutu kuidagi kohtupidamisse. Kui pärast selgub, et ma eksisin niipidi, siis niipidi on alati parem eksida kui teistpidi.“ Ta jättis täpsustamata, et kui see protsess temasse ei puutunud, siis miks ta Riigikogu saalist Kuusiku ametivande ajaks demonstratiivselt välja marssis ning Kuusikule kätt ei andnud.
Samal päeval – 29. aprill 2019, kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse liikmed andsid ametivande, kandis Kaljulaid seljas pusa kirjaga „Sõna on vaba“.
„Ajalehed muretsesid selle pärast, et töölt olid pidanud lahkuma ajakirjanikud Ahto Lobjakas ning Vilja Kiisler, keda tööandjad ERR ja Postimees olid üritanud „tasakaalustada”. Kiisleri lahkumise põhjus oli tema EKRE-kriitiline arvamusartikkel „Asi pole retoorikas, sisu on õõvastav”. Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe luges juhtkirju ja tundis, et toimetustes on tekkinud tõsine mure ajakirjandusvabaduse pärast. Oli vaja tegutseda,“ kirjutab LP.
„Esmaspäeva hommikul, kui pidime minema Riigikokku ja võtsime ette juhtkirjad, siis nägime toimetuste selget muret sõnavabaduse pärast. Tundsime, et peame astuma sammu ja tegema seda piisavalt jõuliselt, et see ka kohale jõuaks,” meenutab Kaljulaid. Nii tekkiski mõte manifesteerivast pusast. Ta möönab, et muidugi oleks talle meeldinud rohkem ja tema käiku oleks vähem rünnatud, kui ta jõudnuks lasta kleidi õmmelda, ent sel päeval oli „momentumi” tabamine olulisem.
Paraku on kogu see jutt ajakirjandus- ja sõnavabadusest ühesuunaline, sest neid ajakirjanikke, keda kiustakse taga või vallandatakse ekremeelsuse või parempoolsuse tõttu, pole keegi kokku lugenud, samuti on selgelt näha, kui ideoloogiliselt vasakule laetud on kas või sedasama Eesti Päevalehte välja andev Ekspress Meedia.