04.03.2023
Foto: kuvatõmmis Delfi saatest
Peavoolumeedia valimiseelsete kihutussaadete hulgas on Delfi-EPL kolumn ja saade sarjast „Kaljulaid (h)arutab“ pealkirjaga „Kersti Kaljulaid (h)arutab koos Eiki Nestoriga valimiste lävel: kas riigikogu saab olla hea poliitika kodu?“omataoliste hulgas ikka klass omaette.
Kui meenutada, kuidas härra Nestor lõhkus oma haamriga proua Kaljulaidi alternatiivivabal määramisel presidendi ametisse Riigikogus igasuguse demokraatia ja sündsuse, vastates rahvaasemike protestidele lihtsalt „vabandust“, siis viimased laidiharutused olid nagu papa Carlo ja Buratino kohtumine aastaid pärast hea puuhalu sandistamist.
Oleks muidugi teinegi ajalooline võrdlus – Tarass Bulba ja tema poja Ostapi kokkusaamine – aga see stseen jääks oma 6 aastat hiljaks ja ei päästaks enam eesti rahva jaoks suurt midagi, sest kurja oli eestlastele tehtud saja küüditamisvaguni jagu.
„Vahel on nii, et midagi lähedalt nähes ja ise tehes kaob teatud pühalikkus, respekt. Kõik ju teame seda ütelust, et parem on mitte teada, kuidas seadusi tehakse (või vorsti). Justkui see mõistmine, et demokraatlikus riigis teevad seadusi täiesti tavalised inimesed oma tavaliste teadmiste ja paratamatute puudustega, võiks kuidagi kahandada inimeste usku õigusruumi,“ kirjutab K.Kaljulaid saate tutvustuses.
Kohutav kantseliit, v.a. „vorst“, mis on jällegi vulgarism.
Härdunult vaadates oma sotsialistist poliitilisele upitajale silma, üritab Kaljulaid rääkida Riigikogu töökultuurist ja valab saatesse hulga episoode reformierakonna ja SDE oponentide, eeskätt muidugi EKRE esindajate tsitaatidega. See on tavakohane mäng „ühte väravasse“, mis on ühes elemendis isegi mõistetav, sest Riigikogu infotundidel käiski alati umbes-täpselt 20 saadikut opositsioonist, kõik teised aga kui kroonilised tööluusijad ajasid sel ajal rahva raha eest omi asju. Seda aspekti parlamendikultuuri seisukohalt muidugi ei arutatud.
Saade oli niivõrd üksluine ja ühesuunaline, et hambad hakkasid undama. See oli sama sisukas nagu mingi Paide linnameeskonna neegritest jalgpallurid, kes taoksid tund aega jutti palli tühja väravasse, mille peale oleks kirjutatud „Brasiilia rahvuskoondis“.
Loomulikult ei arutatud episoodi, kus Kaljulaid korraldas mingit „aktivistlikku striptiisi“, ilmudes Riigikogusse loosungiga maikas ja joostes vahepeal saalist jalgu trampides minema. Siis tallas ta parlamendis (!) jalge alla süütuse presumptsiooni ja tekitas korvamatut kahju noorele poliitikule ja tema perekonnale: poliitiku karjäär katkes kohe ja ta pidi mitu aastat tõestama kohtus oma süütust, mis lõpuks tal ka õnnestus.
Seega on i-hate-them-shitstorm-Kaljulaid küll viimane inimene, kel oleks kohane arutada (parlamendi)kultuuri küsimusi. Nagu ka teda presidendiks naeruväärsel teel upitanud stagnant.
Aga päev enne valimisi oli see õukonnameedia nägusa perenaise jaoks oluline ja võimule jäädes tema seda teenet ei unusta.
https://www.youtube.com/watch?v=mLP1AdWpDck
Ivan Makarov