Eesti jättis täna jumalaga armastatud presidendiga ja sel puhul on inimestel talle palju ilusaid sõnu öelda. Alljärgnevalt siiras sõnavõtt Uute Uudiste lugejalt.
“Tänasel, rahvakalendri järgi roojakuu üheteistkümnendamal päeval, mis on ka rahvusvaheline tüdrukutepäev, samuti Lauri Leesi sünnipäev ja päev, mil esimese maailmasõja aegu laskis Saksa allveelaev Soome lahe suus põhja Vene ristleja Pallada (hukkus 600 meest)… lahkus ametist ennast rahva ühendajaks nimetanud, meie maailma kõige demokraatlikumal moel valitud, Eesti esimene sooneutraalne president, Kersti Kaljulaid, kes oma kohaloluga ilmestas ka Eesti sajandat juubeliaastat!
Olgu Jumal Talle armuline!
See tõsiasi jääb ajalukku.
Aga mis seal’s ikka….hakkame peale!
Hea Kersti!
Iga viimane kui üks Eesti inimene on antud ajahetkel oma pisarate lombis külili ja vaatab veritseva südamega, kuid siiski äärmise õnnetundega möödunud viie viimase aasta peale.
Tsiteerides elavat klassikut: “Eestil pole iial ennem läinud nii hästi, kui praegu!”
Tänulikult meenutavad sinu julgeid sõnavõtte kõik liberaalsed Eesti kodanikud, kes au ja väärikust just ülemäära ei hinda! Olgu selleks siis innovaatiliselt tõstatatud robotseksi teema või sangarlik väljaastumine sõnumiga dressipluusis, kui oli vaja tasalülitada pead tõstev EKRE minister.
Jäävad ka meelde ennastsalgavad poliitilised sammud rändeleppe saavutamisel kui ka rahva poolt valitud valitsuse kukutamisel. Sellega poleks just igaüks hakkama saanud.
Samuti on Sinu naiselik õlg olnud alati all, kui on vaja ühiskonnale näidata, et võitluses vägivallaga on parim vahend olnud üks kleidiga noormees, keda kõnepruugi poolest aeg-ajalt on ka kõige räigemad voorimehed kadeda pilguga vaadanud.
Kustumatu mälestuse on jätnud külaskäik Putinile ja maitsekas (mitte)sekkumine teiste riikide siseasjadesse. Ka külastused Aafrikasse on järjepanu Maarjamaa pööblit rõõmustanud… mitte vähem, kui “Eesti Loo” rääkimine lõunanabal. Kujutan ette neid silmapiirini ulatuvaid rahvahulkasid, kes seal hiirvaikselt iga sõna ahmisid…
Samuti ei raatsi jätta märkimata otsustavat käitumist kriisi ajal, mil Kersti suutis terve Eesti rahva tuua õhtul kell 20.00 akendele, et koos vilgutada eesliini töötajate toetuseks telefoni lampidega. Seda tulede merd oli kindlasti ka kosmosest näha. Kõike meeldejäävat on Kerstiga seoses meeletu hulk… rohkem, kui suudaks siia kirja panna.
Tema stiilitaju on kirjeldamatu ja toob ilmselt tuntust ka edaspidi, samuti maneerid. Usun, et kui ta järgmisel korral Inglismaa kuningannat kohtab, siis patsutab talle kui vanale semule selja peale ja tõmbab tennisetallaga parketilt vile ka välja.
Jah… suur on see kleit ja kalossid, mis nüüd Karisel täita tuleb.
Ootan huviga, kui ilmekalt uus president tühjale saalile hingematvalt kaasakiskuva kõne peab ja kõigile, keda seal pole, sügavalt silma vaatab.”
Lauri Jürgenson