Endine rahandusministri nõunik Kersti Kracht taotleb riigi peaprokuröri Andres Parmase suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist.
“Esitasin täna justiitsministrile Maris Laurile riigi peaprokuröri Parmase suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise avalduse, kuna Parmas valetas teispäevases “Esimeses Stuudios”. Ta nimelt väitis, et kohus tegi määruse, kus tunnistas sideandmete jälgimise õiguspäraseks,” märkis Kracht sotsiaalmeediapostituses.
Kracht märgib, et tema hinnangul ei sobi Parmas riigi peaprokuröriks ja loodab, et justiitsminister suhtub avaldusse täie rangusega.
Kracht toob postituses välja, mida kohus aga tegelikult oma määruses kirjutas.
“Õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamine ei ole käesoleval juhul sideettevõtjalt andmete nõudmise loa tutvustamisest keeldumise korral ka kahjustada saanud, sest K. Krachtil ja tema kaitsjatel on võimalik luba vaidlustada KrMS §-de 228-231 alusel uurimiskaebemenetluses pärast seda kui neile on võimaldatud loaga tutvuda,” märkis kohus.
“Seni kuni K. Kracht ega tema kaitsjad pole loaga tutvunud, on kohtu hinnangul ennatlik loa õiguspärasuse vaidlustamine. Ka kaitsjad ise on maakohtule esitatud kaebuses märkinud, et loaga tutvumine on vajalik selleks, et kaitsjad saaksid kontrollida, kas see on tõepoolest antud vaid kriminaalasjas tõendite kogumise eesmärgil või mõnel muul n-ö hälbival eesmärgil. See on omakorda kaitsjate hinnangul aga oluline selleks, et kontrollida, kas antud luba vastab Euroopa Kohtu lahendis nr C-746/18 sedastatud nõudmistele. Kuivõrd käesoleval hetkel on ennatlikult vaidlustatud sideettevõtjalt andmete nõudmise luba, ei hinda kohus praeguse uurimiskaebemenetluse raames antud loa õiguspärasust, jättes nii riigiprokuratuuri 22.04.2021. a kui ka maakohtule esitatud kaebuses toodud vastavad seisukohad käesolevaga tähelepanuta,” kirjutas kohus.
Justiitsministrile saab sellise taotluse esitada, kui esitajal on selleks õigustatud huvi ning see klausel on täidetud, sest see puudutab läbi kriminaalmenetluse otseselt Kersti Krachti.
Esmaspäeval tühistas Harju maakohus Kersti Krachtile seatud elukohast lahkumise keelu ning tunnistas, et kaitsepolitsei ja prokuratuur rikkusid tema õigusi.
Kohus leidis, et 18. veebruaril Krachtile kohaldatud elukohast lahkumise keeld polnud põhjendatud. “Mitte ühestki määrusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille pinnalt oleks alust arvata, et Kracht ei kavatseks end vähemasti kriminaalmenetluse ajal Eestiga siduda või hakkaks Eestis olles kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma,” tõdes kohus.
Kohtu hinnangul ei põhjendanud kaitsepolitsei ega prokuratuur oma määrustes, kuidas võimaliku täitemenetluse tõttu senise elukoha kaotus ning tütre ja tema pere elamine välismaal muudaksid reaalseks ohu, et Kracht võiks kriminaalmenetlusest hakata kõrvale hoidma. “Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesoleval hetkel ka ei esine,” märkis kohus.