11.06.2025
Kert Kingo.
Kinnitust sai tõsiasi, et minu suhtes läbiviidud kriminaalprotsess oli poliitiline ja et riigikohus on korruptiivse ahela üheks osaks.
Minu suhtes läbi viidud protsessis näitas „süsteem“, kuidas käsuahel töötab ja vaatamata sellele, et ma ei ole rikkunud ühtegi seadust, saavutati selles kapo ja prokuratuuri poolt konstrueeritud kriminaalasjas vähem kui ühe aastaga ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse jõustumine.
Ringkonnakohtu otsuse jõustumine sai võimalikuks seetõttu, et riigikohus otsustas minu kaebust mitte menetlusse võtta. Seega jõustus otsus, mis oli koostatud copy-paste kasutades, kus ei olnud hinnanguid kehtiva seaduse, praktika ega esitatud tõendite kohta, kus ei käsitletud prokuratuuri rikkumisi ja menetluse alusetust ega kogu kaasuse seaduslikkust. Jõustus süüdimõistev otsus, mis oli täpselt selline mida „töö tellijad“ ootasid.
Oli väga tähelepanuväärne, et kaasuses, mille puhul varasemalt pole ühtegi menetlust toimunud ja milles lisaks ei vastanud ei maakohtu ega ringkonnakohtu otsus kohtuotsuse nõuetele, jättis riigikohus minu kaebuse menetlusse võtmata. See on vastuolus seni kehtinud põhimõttega, kus kohtud juhinduvad riigikohtu seisukohtadest ja selleks, et oleks riigikohtu seisukoht peab riigikohus seda menetlema.
Eile otsustas riigikohus „võtta menetlusse“ prokuratuuri kaebuse M. Repinski suhtes tehtud ringkonnakohtu otsuse osas. Tuletan meelde, et Repinski mõisteti kahes alamas kohtuastmes kuluhüvitiste eest taksoteenuste osutamises õigeks. Siin tulebki välja riigikohtu kallutatus.
Kuigi põhiseadus sätestab selgelt, et KÕIK on seaduse ees võrdsed; ÕIGUSTE TAGAMINE on kohtuvõimu KOHUSTUS ja kohus järgib põhiseadust, siis riigikohus kohtleb isikuid samas olukorras erinevalt.
Hetkel on olukord, kus kuluhüvitiste kasutamise kohta on kaks täpselt vastandlikku kohtu seisukohta. Riigikohtu seisukoht senini puudub, aga riigikohus esimesel juhul (minu) kaebust menetlusse ei võtnud ja teisel juhul millegipärast võttis.
Kert Kingo
Vaata lisaks: