03.05.2021
LGBT+ aktivistid peavad võitlust vikerkaarelipu all.
Rahvuskonservatiivid on aastaid hoiatanud LGBT ja transsoolisuse propaganda ohtlikkuse eest. Hoiatused hakkavad paraku tõeks saama. Hiljuti kirjutas Õhtuleht õpetajatelt saadud infole tuginedes, kuidas viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud noorukite arv, kes tunnevad, et on „vales kehas“.
Kust see plahvatus tuleb? Psühhoterapeudid räägivad erinevatest võimalikest teguritest, aga selge roll on nende hinnangul kasvatusel ja keskkonnal. Teisisõnu – väga suurel määral on see liberaalseid väärtusi propageerivate poliitikute, erinevate LGBT+ ühenduste liikmete ning toetajate agressiivse ja järjepideva tegutsemise tulemus.
Paljud lapsevanemad ilmselt ei ole kursis, et transaktivistid näevad kurja vaeva selleks, et „vales kehas“ elamise mõtet hakataks lastesse süstima varases eas. Haridustöötajatele korraldatakse mitmesuguseid koolitusi ja jagatakse õppematerjale, mis seavad eesmärgiks näiteks kiusamisvaba kooli, aga mille varjus aetakse LGBT+ kogukonna agendat.
Loomulikult ei nimeta LGBT+ aktivistid seda ise propagandaks, nende jaoks on see „selgitustöö“ või „kaasaegne seksuaalkasvatus“. Pimesikumängu mängitakse selleks, et lapsevanemates mitte kahtlusi äratada – „selgitustöö“ ja „seksuaalkasvatuse“ vastu pole ometi ju ühelgi vanemal midagi, eks.
Loomulikult sõltub haridusasutuse juhtkonnast ja töötajatest, kui palju sellel “selgitustööl” ennast mõjutada lastakse, ent suund on ilmne – üha rohkem trügivad ema-ema ja isa-isa peremudel meie laste hariduse osaks.
Lasteaia ja algkooli õppekavadesse on taoline seksuaalkasvatus juba sisse hiilinud. Eestis leidub kooliõpikuid ja töövihikuid, kus räägitakse samasooliste peremudelitest ja „vales kehas“ elamisest kui normaalsusest. Laste lugemissoovituste hulgas on raamatuid, mille tegelased on kas homoseksuaalid või transsoolised isikud.
LGBT kogukond on eriti aktiivne sotsiaalmeedias. Teismelisi noori kutsutakse mitmesugustesse grupitegevustesse ja sotsiaalmeedia gruppidesse. Eesmärk on neil kõigil üks – saada järjekordne uus liige oma LGBT kogukonda. Välja valitakse tüdrukuid ja poisse, kes oma õrnas eas on teistest ebakindlamad nii oma välimuse kui identiteedi suhtes. Need on noored, kes võib-olla pole piisavalt populaarsed oma sõpruskonnas või klassis, aga tahaksid seda olla. Nii pakuvad kogenumad LGBT kogukonna liikmed oma gruppides noortele niiöelda igakülgset abi. Selle juurde käib mõjutustöö, et noor on oma kehas lõksus ning ebakindlusest ja hingesegadusest vabanemiseks tuleb oma sugu muuta.
Selleks, et vastassoolisena elama hakata, on vaja oma keha pöördumatult moonutada ja hakata tarvitama puberteedi blokaatoreid. Selle sammu astumisel pakuvad uued sõbrad LGBT kogukonnast moraalset tuge. Mäletate, et hiljuti suruti läbi seadus, mis võimaldab alaealisel vanema teadmata psühhiaatri vastuvõtule pääseda? See oli vajalik selleks, et lapsevanemad vahele ei segaks, kui noor oma sugu muuta otsustab.
Loomulikult ei vastuta LGBT aktivistid koos oma kogukonna liikmetega kõigi nende tagajärgede eest, mida nad noortega toime panevad. Nende mõjutegevuse tulemusena hakkavad paljud noored tarvitama ravimeid, mis pidurdavad nende normaalse arengu. Neist kasvavad katkised ja poolikud inimesed. Väga suur osa oma sugu muutnud inimestest kahetsevad oma otsust, näitab maailma kogemus. Ka enesetappude hulk on nende seas keskmisest suurem.
Kuidas LGBT ühingu liikmed vastutavad selle eest, et tõukasid need noored enese sandistamise teele, hävitasid nende tuleviku ja võimaluse emaks või isaks saada? Just nimelt – ei vastutagi. Seepärast peaks riik võtma selge hoiaku: hoida LGBT propaganda haridusasutustest – nii koolidest kui ka lasteaedadest – eemal. Ärme lase oma lapsi sandistada!
Kert Kingo
Riigikogu liige
VAATA LISAKS