Minu suhtes läbi viidud justiitsoperatsioon näitas, kui ulatuslik on Eestis korruptsioon ja kui ussitanud on seest meie palju ülistatud “õigusriik”.
Esiteks. Nad väidavad, et ma “võltsisin” dokumente. Ei, ma ei ole seda teinud.
See konstruktsioon on prokuratuuri väljamõeldis, kunstlikult kokku nikerdatud “skeem”. Midagi oli ju vaja välja mõelda, sest mind oli vaja hakata kangutama ja mitte millestki ei olnud kinni hakata.
Märgin taaskord, mina järgisin riigikogu kantseleile arveid esitades täpselt kantselei antud juhiseid arvete selgituse kohta.
Seda aga keegi välja selgitada ei tahtnud, ei prokuratuur ega kohus. Riigikogu kuluhüvitiste kasutamise reeglitele ja praktikale ei keskendutud kogu saaga jooksul üldse. Kui kohtuotsus avalikuks saab, saab igaüks selles veenduda.
Menetluse prokuröriks oli riigiprokurör Vahur Verte ja teda kureeris juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, kes mõlemad on kriminaalasjade konstrueerimise ja skeemitamise meistrid (kohtud on tuvastanud kohtule vassimise, võltsimise, asjaolude moonutamise, kunstlikult tõendi loomise, ebaeetilise käitumise, lubamatu tõendiga survestamise jms).
Õiguskantsler Ülle Madise väidab, et tutvus minu toimikuga põhjalikult ja saadikupuutumatuse äravõtmine oli põhjendatud.
On märgiline, et õiguskantsler “ei märganud”, et riigi peaprokurör Andres Parmas oli immuniteedi äravõtmise taotluses esitanud valeandmeid, mida oli tahtmise korral võimalik kerge vaevaga tuvastada.
Lisaks ütleb Riigikogu liikme staatuse seadus, et taotluses peab olema VEENVALT näidatud, miks muul viisil ei ole võimalik eesmärki saavutada. Ehk näiteks saadikult on küsitud raha tagasimaksmist, aga ta on keeldunud.
Kõik see “toimikuga põhjalikult tutvunud” õiguskantslerit ei seganud ega mõtlema ei pannud.
Märgin, et minult pole kordagi RK kantselei raha tagasi küsinud. Mulle pole ka kordagi kantseleist keegi öelnud, et ma oleksin midagi valesti teinud või midagi rikkunud.
Ja lõpuks kohtutee.
See tempo, millega minu kaasus kolmest kohtuastmest läbi sõidutati, on muljetavaldav – esimeses astmes 6 kuud, teises astmes 2,5 kuud ja Riigikohtus 1,5 kuud (otsus menetlusse mitte võtta).
Ei olnud kohtunike ülekoormatuse probleemi, ressursi puudust ega midagi – roheline koridor, kust kaasus sõidutati näiliste kohtu aruteludega läbi. Puhas töö!
Enam polnud prokuratuuri jaoks oluline saada riigikohtu seisukohta kuluhüvitiste osas, nagu nad alguses püüdlikult rääkisid. Neljapäeval käis kapo peadirektor riigikohtu esimehega “kohtumas” ja esmaspäevaks oli asi otsustatud.
Kõik tegid täpselt nii nagu prokuratuur ja kapo tahtsid, kõik asjaosalised saavad arvatavasti püüdlikuse eest korraliku vastutasu (nt peaprokuröri ametikoha) ja elu läheb “õigusriigiga” edasi.
See minu “kaasus” läheb ajalukku ja eelkõige sellega, kui politiseerunud on meil instantsid, mis peaksid õiguse eest seisma ja rangelt seaduste alusel tegutsema.
Ja see jutt, et prokuratuur on sõltumatu ja poliitikaga ei tegele…
Veebruaris oli telesaade, kus juhtiv riigiprokurör Taavi Pern kommenteeris riigikohtu lahendit, milles M. Korb mõisteti süüdi ja prokurör arutles seal valimiste ja seal kandideerimise võimaluse või võimatuse üle. Ta ütleb, et kriminaalkorras karistatud isikud ei saa kandideerida kohalikel valimistel.
Küsin – mis see temasse ja prokuratuuri puutub? See on poliitikute teema. Lisaks ei tunne ta ka seadusi.
Rääkige veel, et prokuratuur ei tegele poliitikaga, too intervjuu tõendab vastupidist.
Kert Kingo, EKRE juhatuse liige
(Videot saab vaadata Kert Kingo postituse juures Facebookis)
Taavi Perni taustast: Kohus taandas juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni kohtuprotsessist