Justiits- ja digiminister Liisa Pakostal (Eesti 200) on nn “plaan” viia läbi kohtureform, millega ühendatakse kõik maakohtud ÜHEKS üleriigiliseks maakohtuks, ÜHEKS halduskohtuks ja ÜHEKS ringkonnakohtuks. Kohtuastmete selline ühendamine olevat valitsuse poliitiline ühine eelistus.
Miks ma ei imesta, sest see paistab ilmselgelt olevat valitsuserakondade (nende liikmete ja toetajate) enda huvides.
Sellise reformiga luuakse võimalus võtta kohtuvõim oma kontrolli (või juhtimise) alla, kus kohtu esimeheks “määratakse” kuulekas ja lojaalne partei toetaja, kes hakkab suunama “prioriteetseid” kaasuseid “õigete” kohtunike menetlusse, kes teevad just sellised otsused nagu vaja on.
Kaob probleem ausate ja objektiivsete (loe: ekslike) kohtunike ja nende otsuste pärast. Nii läheb, sest:
1. Seda suurt ühist maakohut (koos 164 kohtuniku, kohtunikuabi, sekretäride, kohtujuristide ja kantseleiga) hakkaks juhtima ÜKS inimene, s.o esimees.
2. Kaovad ära piirkondlikud kohtud ja asju hakkab suunama (oma suva järgi) ÜKS inimene ehk kohtu esimees.
3. Sama hakkab olema ka ühendatud halduskohtus ja ringkonnakohtus.
Lisaks, Pakosta sõnul on soovituse kohtud liita andnud ka riigikohtu esindajad, aga kogu protsess on veel väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgus.
Tõesti või?
Kohtute ümberkorraldamisega (reformimisega) on Riigikohus tegelenud juba ca 2 viimast aastat ning kõik selleks vajalikud toimetused ja tegevused on vaatamata kohtunike vastuseisule jõudnud nüüdseks lõpufaasi. Probleemiks on ainult seadusliku aluse puudumine.
Ja naksti, teeme näo, et tekkis plaan, kirjutame selle ruttu koalitsioonilepingusse ja siis teeme sellele viidates seaduste muudatused ning kõik ongi Eesti moodi “õigusriigile” kohane.
Kert Kingo, EKRE juhatuse liige