07.04.2022
Neljapäeval olid taas kohal meeleavaldajad NETS-i vastu.
Kolmapäeval toimus Riigikogus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ehk kurikuulsa NETS-i järjekordse variandi esimene lugemine, mille järel lükkas valitsuskoalitsioon tagasi EKRE ettepaneku eelnõu menetlemise katkestamise kohta. EKRE saadik Kert Kingo avas oma kõnes eelnõu õõvastava sisu ehk valitsuse ja kohtute koostöö, andmaks võimupoliitikutele juriidilise kaitse valeotsuste eest koroonakriisis.
“Mis tingis selle eelnõu vajalikkuse? Selle eelnõu seletuskirjas on lausa 13 lehekülge pühendatud ainult käimasolevatele kohtuvaidlustele seoses valitsuse korraldustega kehtestatud COVID-19 piirangutega. Selliseid vaidlusi on seletuskirja kohaselt kohtutes circa 50. Julgen arvata, et see arv ei kajasta tegelikku protestide arvu, sest kohtutesse on esitatud ka ühishagisid, kuhu on koondatud paljude erinevate inimeste protestid valitsuse tegevuse ja korralduste õiguspärasuse vastu. Seega on sisuliselt kohtuvaidlusi sellel teemal oluliselt rohkem.
Praktiliselt kõikides nendes kohtumenetlustes on COVID-19 vaidlusi menetletud senini ainult määruskaebusmenetlusega ehk esialgse õiguskaitse kohaldamisega seotud asjade raames. Juhin tähelepanu, et esialgse õiguskaitse menetluse juurde ei kuulu vaidlusaluste korralduste proportsionaalsuse ja õiguspärasuse hindamine. Seda kohtud alles hakkavad menetlema.
On huvitav ja justkui juhuslik kokkusattumus, et kõik kohtud on pannud ootele menetlused, mis ometi vajavad kiiret õigusselgust ja otsust. Aga neid ei menetleta, need on pandud seisma. Tekib küsimus, mida kohtud siis ootavad. Ja nüüd olemegi vastuse saanud. Kohtud ootavad sedasama NETS-2 eelnõu numbriga 536 Se, millega tahetakse seadustada seniseid valitsuse ebaseaduslikke korraldusi ja nende korraldustes sisalduvaid piiranguid ja nõudeid. See on tähelepanu vääriv fakt selles mõttes, et Eesti Vabariigis on teoorias võimude lahusus, just nimelt teoorias.
Võimude lahusust korrutab meile tänane peaminister robotlikult pidevalt. Peaminister räägib kõlavalt ka Eestist kui õigusriigist, aga tegelikkus näitab, et kõik see ongi meil ainult teoorias. Praktika on see, et kohtud ootavad otse Stenbocki majast juhiseid, kuidas tegutseda, ootavad peaministri ja valitsuse suunist, kuna midagi menetleda ja kuna menetlused pausile panna, samuti juhist, kuidas midagi menetleda.
Toon näite. Kehtiva seaduse kohaselt peab valitsuse korralduse kehtivus olema piiratud kas isikuliselt, ruumiliselt või ajaliselt. Meie valitsuse piiranguid kehtestavat korralduste pool on olnud märgusõnaks “ajutised”. Puudub üllatus, et näiteks Tallinna Halduskohus on valitsusekuulekalt sisustanud valitsuse tegevust järgnevalt: Vabariigi Valitsuse üldkorraldused, millega piirangud on seatud, kehtivad üleriigiliselt, kuid piirangute kehtivus on olnud ajaliselt piiratud, kuna Vabariigi Valitsus on piiranguid perioodiliselt üle vaadanud ja neid vastavalt kas leevendanud või karmistanud. Seega on kohus ise otsinud põhjendusi valitsuse tegevusele. Millisest kohtute sõltumatusest me siin räägime?
Siiski, Tallinna Ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses leidnud: on selge, et Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud meetmed ei saa jääda kehtima määramata ajaks või liialt pikaks ajaks. Sellise seisukohaga on kohtud sarnastes menetlustes nõustunud mitmes erinevas kohtuvaidluses. Nii seisabki eelnõu seletuskirjas, et eelnõuga lahendatakse senine probleem üldkorralduse kui haldusakti sobivusest pikaajaliselt kestva pandeemia meetmete kehtestamiseks.
See eelnõu sisaldab kõikide piirangute kehtestamiseks välja antud valitsuste korralduste kitsaskohtade silumist õiguspäraseks. Seletuskirjast lähtudes seda ei varjatagi. NETS-2 eelnõu on valitsuse rikkumiste ja käkkide seadustamine selleks, et kohtutesse saabunud vaidlustes leida õigustusi valitsuse tegevusele. Selline on Kaja Kallase juhitava valitsuse arusaam õigusriigist.
Kõnealuse eelnõuga nähakse ette näiteks terviseseisundit kinnitava tõendi, mida seni on nimetatud COVID-tõendiks, seadustamine. Eelnõu kohaselt kinnitab see tõend isiku terviseseisundit. Seega soovitakse teha avalikuks inimeste terviseandmed, mida üsna hiljuti nimetati veel delikaatseteks isikuandmeteks ja mille kohta ei tohtinud andmeid ilma isiku enda loata omada ega avaldada keegi. Nüüd saab see olema seaduslikult avalik info, mida hakkavad kontrollima tööandjad, kultuuri, meelelahutuse, toitlustuse ja erinevad teenindusasutuste töötajad. Lisaks peavad saama kõikidest nende tõendite kontrollijates eksperdid, kes peavad oskama tuvastada selle tõendi ehtsust.
Selle eelnõu kohaselt hakkaks Terviseametil olema õigus määrata inimest kuni kuuks ajaks ehk 30 päevaks karantiini ehk õigus võtta ära inimese õigus vabalt liikuda. Samuti annab see eelnõu õiguse isiku väljaselgitamiseks ehk inimeste jälgimiseks, võimaldades Terviseametil edastada nii juriidilistele kui füüsilise isikule võimaliku nakkuskahtlase isiku andmed: ees ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ning vajaduse korral ka nakkuskahtlase isiku või tema eestkostja kontaktandmed. Sisuliselt tahetakse läbi NETS-i legaliseerida jälitustegevus, mis karistusseadustiku järgi on seadusvastane.
Karistusseadustiku § 137 sätestab, et eraviisiline jälitustegevus on seadusandliku õiguseta isiku poolt isiku jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Kuigi eelnõu algatajad on väitnud, et selle eelnõuga antakse Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel, siis see on puhas vale. Eelnõus on selge sõnaga kirjas, et tuleb ära kuulata Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja teavitada Riigikogu juhatust. Kus on siin Riigikogu roll? Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoha kuulamine ei ole Riigikogu kaasamine. Ka pelgalt komisjoni seisukoha kuulamine ei kohusta valitsust seda seisukohta arvestama. Kõike absurdsust, mida see eelnõu endas sisaldab, me ei jõua siin välja tuuagi, lihtsalt ei jätku aega.
Kokkuvõtteks. Sellise eelnõu valmimise asjaolud ja sisu on õigusriiki alavääristav ja häbistav. See eelnõu on tunnistus tänase valitsuse rahvavaenulikkusest ja silmakirjalikkusest. Häbi neile! Ja kõige selle tõttu teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku eelnõu number 536 SE tagasi lükata.”