18.09.2023
Kert Kingo
Täna tuli õiguskantsler Ülle Madise Riigikokku ettepanekuga võtta Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus, et tema suhtes saaks jätkata kohtumenetlust, mis puudutab tema parlamendi liikme kuluhüvitiste kasutamist. Koalitsiooni häältega kiitis Riigikogu ettepanku heaks. Kert Kingo ütles oma kaitsekõnes, et tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus on poliitiliselt motiveeritud kättemaks.
Avaldame Kert Kingo kõne Riigikogu suures saalis täismahus:
25. oktoobril 2021. aastal oli julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis riigi peaprokurör, et tutvustada oma asutuse tegevusi. Temaga oli kaasas komisjonis juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. Kuna just mõned päevad enne seda oli Harju Maakohus taandanud juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni menetlusest seetõttu, et ta rikkus kahtlustatava kaitseõigust, survestas kahtlustatavat ning käitus ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt, esitas kohtule menetlusdokumentides ebaõigeid väiteid, vassis arestimistaotluses kohtule ning rikkus kahtlustatava õigust, siis küsisin ja ütlesin riigi peaprokurörile: selline inimene, kes selliseid rikkumisi toime paneb, ei tohiks töötada riigiprokurörina ega riigipoolse süüdistajana. Selle peale hakkas riigi peaprokurör minu peale karjuma. Kõik, kes tookord olid komisjonis, teavad, et ta lihtsalt karjus. Ja siin me nüüd oleme, saabus kättemaks, nii nagu Eestis on juba kombeks kujunenud.
Kuluhüvitistega on alati tegelenud ainult Riigikogu Kantselei ja kindlate reeglite järgi. Juba üle 30 aasta on sellised reeglid kehtinud, et kui ilmneb, et mõni kulutus ei liigitu kuluhüvitise alla ja on valesti välja makstud, siis saadik lihtsalt maksab Riigikogu Kantseleile raha tagasi ja teema on sellega lõpetatud. Nii on see olnud kõikide nende sadade saadikute puhul, kes siin saalis on kunagi istunud ja istuvad ka praegu. Kui keegi saadikutest väidab vastupidist, siis ta lihtsalt valetab. Jultunult. Minult ei ole Riigikogu Kantselei raha tagasi küsinud ja seega ei ole leidnud, et ma oleksin midagi valesti teinud. Ja seda pole senini tehtud. Aga näed, mulle klopsiti prokuratuuris kriminaalmenetlus kokku.
Õiguskantsler on meedias öelnud, et õiguskantsleri asi on vaadata, ega asi ole ilmselgelt alusetu ja ilmselgelt poliitiliselt kallutatud, ning teatas, et niisuguseid viiteid me sealt toimikust ei leidnud. Kui õiguskantsler ei taha näha, et kõikidele teistele on kehtinud ühed reeglid, neid on koheldud ühtemoodi ja ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmele Kert Kingole kohaldub erireegel ja teda koheldatakse teistest erinevalt ehk teda koheldakse teistega võrreldes ebavõrdselt, siis on tunne, et hoopis õiguskantsleri institutsioon on poliitiliselt kallutatud. Ma pole kindel, kas Ülle Madise üldse vaevus ennast kurssi viima senini kehtinud kuluhüvitiste reeglitega ja senise praktikaga, kuigi oma otsuse kujundamisel oleks ta pidanud eelkõige sellest lähtuma. Kaldun arvama, et teda see ei huvitanudki. See ütleb üht: ta ei ole olnud ei objektiivne ega sõltumatu. Lisaks sellele, hetk tagasi oli õiguskantsler, vassis siin ja moonutas tegelikke asjaolusid, vähemalt minule teadaolevaid asjaolusid.
Meie riigis kehtib topeltmoraal ja silmakirjalikkus. Seda on nii prokuratuur, kapo kui ka nüüd õiguskantsler, need asutused on näidanud oma tegudega, et nad on poliitilised institutsioonid. Nende teod räägivad, et võrdse kohtlemise printsiip kehtib valikuliselt. Konservatiive ei kohelda võrreldes liberaalidega samadel alustel.
Ja tänane on selle selgeks kinnituseks. Mis õigusriigist me siin räägime, seda lihtsalt pole ju. Viimased kuud on hästi näidanud liberaalsete erakondade moraali. Seda lihtsalt pole teil mitte mingisugust. Ka täna istuvad siin enamuses ennast sõnades moraalimajakateks pidavad saadikud, kelle teod aga räägivad igapäevaselt vastupidist. Saadikud, kellel pole ei au‑ ega häbitunnet. Piinlik on sellise Eesti riigi pärast, piinlik ja masendav teie kõigi pärast.