EKRE poliitik Kert Kingo analüüsib prokuratuuri otsust asuda siiski uurima Näpi liiklusõnnetuse juhtumit, mille too varem kalevi alla peitis.
“Prokuratuur PEAKS olema vankumatuks seaduslikkuse majakaks, sest inimestel peab olema selge arusaam, milline tegevus on lubatud ja milline mitte ehk mis on seaduserikkumine ja mis selleks ei kvalifitseeru.
See põhimõte ehk seadused peavad kehtima kõigile ühtemoodi.
Paraku Eesti suguses õigusriigis sellist prokuratuuri ei ole. Eestis lähtub prokuratuur seaduslikkuse ja ebaseaduslikkuse hindamisel isikust. Vastavalt vajadusele. “Oma” võrgustiku liikmetele kehtivad ühed reeglid ja kõigile teistele teised reeglid.
Seda näeme me järjest tihedamini. Ühtede olukordade puhul (kus asjaga on seotud “oma ringi” inimene) on prokuratuur pime ja kurt. Äärmisel juhul tuleb stamploosung – puudub kuriteo koosseis.
Teistele (need, kes “omade ringi” ei kuulu) omistatakse seaduserikkumine kasvõi tegelikke asjaolusid moonutades ja seadusi loovalt väänates.
Tsiviliseeritud riikides nimetatakse seda kallutatuseks ja korruptsiooniks. Meil “sõltumatuseks”.
Tulles nüüd Näpi menetluse asjaolude juurde, kisub asi järjest inetumaks.
● Esmalt otsustas prokurör valgustatud ülekäigurajal inimesele otsa sõitnud ja tema surma põhjustanud, sündmuskohalt pärast õnnetust lahkunud ja ohvri abita olekusse jätnud autojuhi osas kriminaalmenetluse lõpetada, sest “kogutud tõendite põhjal leiti, et juhile ei ole võimalik jalakäija surma karistusõiguslikult ette heita.”.
● Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus registreeriti ehk kaasus suleti ja saadeti hukkunu perekonnale.
● Kui avalikkuses tekkis selle peale tugev rahulolematus “mõtles prokuratuur ümber ning otsustas teise prokuröri juhtimisel õnnetuse asjaolude uurimist jätkata”, tühistati nö kaasuse sulgemine ehk kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ja selgitati seda järgnevalt: “Vaatasime menetluse lõpetamise argumendid põhjalikult üle ning leidsime, et selles kriminaalasjas on võimalik teha täiendavaid menetlustoiminguid, et jätkata liiklusõnnetuse uurimist ja kriminaalmenetlust.”
Lähtudes sellest, et:
otsasõit inimesele (valgustatud ülekäigurajal) toimus,
see lõppes selle inimese surmaga,
otsasõitja lahkus sündmuskohalt,
tekkis mul prokuratuuri tegevuse kohta mitu küsimust.
Kuidas on võimalik, et kord leiab prokuratuur, et inimese surnukssõitmine ei ole kuritegu (ei vasta kuriteokoosseisule) ja kui teema liiga suurt tähelepanu saab, siis ikka võib olla ka? Kas seadus on dünaamiline?
Kas selgitus “leidsime, et selles kriminaalasjas on võimalik teha täiendavaid menetlustoiminguid” tähendab seda, et prokuratuur tegi esialgu oma tööd hooletult ja ei selgitanud kõiki asjaolusid välja?
Kui palju on veel selliseid kaasuseid (mis avalikkusesse pole jõudnud), kus prokuratuur pole vaevunud välja selgitama kõiki asjaolusid ja on otsuse teinud nö “õunte pealt”?
Prokuratuur räägib pidevalt prokuröri siseveendumusest. Kui aga siseveendumus on seadusega vastuolus, siis kas see on seaduserikkumine või korruptsioon?”
