28.09.2021
Estonia hukk on armistunud, kuid ikka valutav haav eestlaste südames. Pilt on illustratiivne.
Mistahes avastusi hukkunud parvlaeva Estonia kohta ka ei tehtaks, tuleb esimene reageering alati eitusmomendina, mis paneb arvama, et keegi on väga huvitatud tõe merepõhja jäämisest.
Seda tõestab teisipäevane ERR: “Uurimisrühma Mare Liberum ekspeditsioonil parvlaeva Estonia vrakile avastatud kahel suletud uksel ei pruugi olla olulist rolli laeva hukkumises, ütles Tallinna Tehnikaülikooli teadlane, kommenteerides esmaspäeval avalikuks saanud leidu.”
Kes on Estonia vraki uurimise saagat teraselt jälginud, see on ka märganud, et alati kui tuleb jutuks uus uurimine või uued avastused, ilmuvad meedias seisukohad, millega eitatakse, lükatakse ümber või naeruvääristatakse kõike, mis võiks selgust tuua.
TTÜ teadlane ei pruugi ise selles osaleda, kuid ta võib anda vastuse kellegi küsimuse ja varjatud juhendamise peale – igal juhul on Margus Kurmi ekspeditsioon algusest peale olnud saadetud vastumeelsusest igasuguse uurimise osas. Eriti veel kui seda ei tee ametlikud organid.
Ainsad, kes võiksid Estonia uurimise lõpetada, on hukkunute omaksed, kuid neid huvitab tõde kõige rohkem. Katastroofiga seotud riikidel seevastu võib midagi varjata olla.
Täiendatud: Stockholmi meremuuseumis aset leidnud pressikonverentsil astusid üles Rootsi uurimisgrupi Fokus Estonia liikmed, kes tutvustasid oma hiljutise uuringu tulemust: Estonia pidi põhja viima plahvatus.