Uudisteagentuur BNS teatas, et Läti peaministri sõnul on Eesti ja Läti mõne aasta eest sõlminud kokkuleppe, et Läti tõstab aktsiisi, et läheneda Eesti tasemele. Läti lubas toona teha seda aeglaselt, et vältida alkoholi salakaubandust.
Läti peaminister Arturs Krišjānis Kariņš märkis, et Eesti otsus alkoholiaktsiisi langetada seab Läti väga ebamugavasse olukorda, millele Läti on sunnitud „vastama täiesti oma tahte vastaselt“.
Eesti rikkus Lätiga sõlmitud alkoholiaktsiisi kokkulepet ja alustas sõda, seetõttu ei jää Lätil üle muud, kuid vastata omapoolse alkoholiaktsiisi alandusega, ütles esmaspäeval pärast koalitsiooninõukogu Läti peaminister Kariņš.
ERR vahendas, et lätlasi häirib, justkui oleks Eestis alkoholiaktsiisi langetatud selleks, et teha midagi Läti poliitika vastast.
Reporter Ragnar Kond rääkis Aktuaalsele Kaamerale, et paljud kehitasid Läti peaministri jutu peale nõutult õlgu, sest teadaolevalt ühtki sellist dokumenti ei ole ja pigem on kogu aeg räägitud sellest, et aktsiisipoliitika on iga riigi enda siseasi.
“Täna täpsustati (Läti) peaministribüroost, et tõepoolest, ühtki kirjalikku dokumenti ei ole, kuid olevat poliitikute – kahe riigi poliitikute – omavaheline suuline kokkulepe. Milline see täpselt on ja kes kokku leppis, see ei ole praeguseks selgunud,” lisas ajakirjanik.
Siin on õhus tõsine küsimus, kes sellise kahjuliku kokkuleppe taga oli ning miks ja millal see sõlmiti.
Mäletatavasti oli Eestis alkoholi järsu aktsiisitõusu taga tollane töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond), kes oli selles ametis aastatel 2015-2018.