20.03.2019
Rainer Vakra on vähemalt mõneks ajaks poliitikarajalt maha võetud. Aga Eesti poliitika on andestanud ka suurimatele riigivarastele, küll andestab ka temale.
Sotsipoliitikute plagiaadiskandaalid raputasid erakonda nii, et sellega seotud inimesed valijatele enam peale ei läinud.
Tartu Ülikooli plagiaadikomisjon teatas teisipäeval, et Anastassia Kovalenko mõlemas magistritöös tuvastati ulatuslik akadeemiline petturlus. Rainer Vakra sai oma vitsad juba varem kätte.
EKRE-l pole põhjust Vakrale kaasa tunda. Plagieerimist ei saa mingil juhul heaks kiita, lisaks on sotsist Vakra ka poliitikuna destruktiivne inimene, seega on tema poliitiline kooma tervitatav. Küll aga oleks poliitilise eetika kontekstis hea teada, kes härrassotsile noa selga virutas.
Sest ei saa kuidagi juhuseks pidada, et 17 aasta tagune lõputöö jäi kellelegi juhuslikult pihku, nagu ka Kovalenko oma, ja seda just valimiste eel. Pealegi olid mõlemad päris kõvad häälemagnetid. Igal juhul oleks see paljastus tundunud loomulik olevat igal muul ajal, mitte aga paar nädalat enne valimisi.
Ilmselgelt sokutati need materjalid ajakirjanikule ette, mis paneb ka leheneegri eetika kahtluse alla. Vaevalt et sokutaja oli väljaspoolt SDE-d – rahvuskonservatiivilt poleks keegi juba kiusu pärast tema vastast kompromiteerivaid asju vastu võtnud.
Ilmselgelt oli tegu sotside erakonnasisese võimuvõitlusega ja mängus on Ossinovski käsi, nagu kohe alguses vihjati. Eks see näita ka sotside moraalset taset – erakonnas tegeletakse kannibalismiga. Tegelikult pole moraalsust ollagi, kui mõelda Tarandile ja teistele “võimlemisrühmlastele”.
Nii et Eesti poliitikas pole oodata mingit härrasmehelikkust ega eetilisust. Olgu sotsid või Reform, vastased tallatakse esimesel võimalusel jalge alla. EKRE pole kunagi halva mängu juures head nägu teinud, vaid öelnud asjade kohta nii, nagu need on, kuigi paljud on seda räiguseks pidanud. Vastasrind seevastu teeb mesimagusaid grimasse, otsides samas võimalust selja taha libisemiseks…