11.11.2022
Hea Jüri Ratas, lööge ometi kord keskerakonna majja!
Eesti sisepoliitiline kliima jätab kõvasti soovida, viimases Riigikogu infotunnis kõlasid juba ähvardused rahvaasemike aadressil ja nõudmised võtta nendelt valijate poolt antud sõnaõigus.
Õnneks vaatamata valitsusmeelse peavoolumeedia tiiva ponnistustele on kodurahu Eestis veel kõikumatu, ja seda kindlasti tänu arukale rahvale ja konstruktiivsele opositsioonile, mitte aga peaministri ja tema ministrite räuskamisele Riigikogus.
Kuid igal asjal on piir, ja see, mis on lubatud Kaja Kallasele ja Signe Riisalole, ei ole siiski lubatud aastaid Kremli kasuks Eesti vastu tegutsenud isikutele.
Kujutage ette, et ühel päeval tuleb Riigikogu infotundi ministri seisuses Yana Toom ja hakkab seal talle omases stiilis solvama eesti keelt, eestlasi ja eesti riiklust. Igal kannatusel on piirid, ja sellisele piirile jõudis päris lähedale reformierakond, mille juhid arvasid, et eestlased neelavad alla ka Mihkelsoni loo enneolematult jultunud kinnimätsimise.
Kuid kogu rahva poliitiliselt perversne kohtlemine võib lõppeda tõsiste rahutustega. Jüri Ratas, kes kogus viimastel päevadel punkte sellega, et ei allunud Riigikogu esimehena šantaažile ja väljapressimisele reformierakondlastest ministrite poolt viimases Riigikogu infotunnis, pannes elegantselt paika agressiivse peaministri ja tema ministri ning mitte sulgedes opositsiooni mikrofone, on nii mõnigi kord olnud tasakaalustavaks jõuks siis, kui poliitiline vastasseis oli muutunud liiga ägedaks. Loomulikult on tegemist oma erakonna huvides tegutseva poliitikuga, sealt ka härra Ratase korduvad väited selle kohta, et terav poleemika reformierakonna ja EKRE vahel on valijatele mõeldud vaatemäng.
Praeguse Eestit laostava ja venestava reformierakonna ja rahvuskonservatiivide vahel ei saa olla mitte mingit kokkumängu, sest ärgem unustagem, et EKRE – see on Mart ja Martin Helme, Leo Kunnas, Peeter Ernits, Jaak Madison ja teised põhimõttekindlad inimesed, nendega on liitunud nüüd ka Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Jüri Ratase üks vaieldamatuid vägitegusid eesti poliitikas on Edgar Savisaare võimutsemise lõpetamine. Astudes üle koera, võiks härra Ratas astuda ka üle koera saba ehk lõpetada ükskord Savisaare poolt loodud homunculuse õõnestustegevust keskerakonna sildi ja katuse all.
Yana Toom, kes sai EV kodakondsuse ja poliitilise karjääri Savisaare käest, ei jätnud kasutamata vist mitte ühtegi võimalust ja ettekäänet, et meelestada kohalikke venekeelseid elanikke Eesti riigi ja eestlaste vastu, et tekitada Euroopas eestivastaseid skandaale ja initsieerida eestivastaseid karistussanktsioone, et kaitsta Eesti riiklust õõnestanud Putini käsilasi, kes saadeti Eestist välja, et nad ei tekitaks füüsilist ohtu siinsetele inimestele.
Täna teatas Toom intervjuus rus.err-ile, et tahaks pärast valimisi töötada valitsuses.
Jüri Ratas, kui ta ei taha muutuda teiseks Savisaareks, kes pani selle räuskava miini Eesti kodurahu alla, ei peaks masendama eestlasi isegi teoreetilise võimalusega, et Yana Toom võiks saada ministriks.
Põhimõttelist vahet Toomi ja Mihhail Stalnuhhini vahel ei ole. Stalnuhhin on lihtsalt siiram.
Mõlemad on keskerakonna poliitilised sünnitised, rohelised mehikesed, ja ehk enne valimisi tasuks teha tööd tehtud vigade kallal, sest siis tuleb ka usaldus. Praegu aga tuleb välja nii, et hääletad keskerakonna poolt – saad Toomi ministriks.
Solovjovi ja Assadi head semu Toomi, kes alles avaldas kahetsust, et Narvas ei kordunud pronksiöö sündmused.
Ivan Makarov