Korruptsiooniskandaalis vaevleva ja ka parteina kriminaalsüüdistuse saanud Keskerakonna start uue valitsusparteina on raske ja problemaatiline.
Noore maaeluministri patukoorem osutus liiga suureks, et ajakirjanduse ja avalikkuse survele vastu seista ning mees esitas tagasiastumispalve. Vähemalt too kahenädalane saaga näib läbi saavat.
Peaminister Jüri Ratas võttis teisipäeval maaeluminister Martin Repinski (fotol) lahkumisavalduse vastu ja lubas selle presidendile edastada.
„Tunnustan Martin Repinskit tema otsuse eest ise ministri kohalt taanduda, et värskelt tööd alustanud valitsus saaks keskenduda igapäevasele tööle Eesti elu edasiviimisel,“ lausus peaminister Jüri Ratas.
Koos Repinskiga lahkuvad ametist ka tema kolm nõunikku Tõnis Riisk, Juhan Särgava ja Karin Sepp ning ära jäävad Repinski osalusel toimuma pidanud Eesti Euroopa Liidu (EL) eesistumisega seotud kohtumised.
13 päeva ametis olnud Repinskist taasiseseisva Eesti kõige vähem aega ühe kabineti koosseisus ametis olnud minister.
Repinskile pakub konkurentsi Edgar Savisaare üleminekuvalitsuse kaubandusminister Aleksander Sikkal, kes kuulus kabineti koosseisu 1. jaanuarist 29. jaanuarini 1992, täites seega ametikohustusi selles valitsuses 28 päeva. Ta jätkas tööd kuni 22. aprillini ka Tiit Vähi valitsuses, ent astus siis tagasi, kuna ei kohanenud enda sõnul Vähi tööstiiliga.
Kõige lühema ministriameti poolest kolmandal kohal on iseseisvuse taastamise järgsete valitsuste ministrite poolest Mart Siimanni valitsuse siseminister Riivo Sinijärv, kes oli ametis 17. märtsist 29. aprillini 1997 ehk kokku 43 päeva. Sama ametikohta oli ta aga varem täitnud ka Tiit Vähi kolmandas valitsuses, olles ametisse asunud 1. detsembril 1996.
Neljandal kohal on Tiit Vähi üleminekuvalitsuse välisminister Lennart Meri, kes sai selle valitsuse koosseisus ametis olla 54 päeva ehk 1992. aasta 30. jaanuarist 24. märtsini. Enne oli ta sama ametit täitnud Savisaare üleminekuvalitsuses – alates 11. aprillist 1990 –, ent otsustas pärast tööd Vähi valitsuses siirduda suursaadikuks Soome. Sama aasta sügisel sai temast president.
Viiendal kohal on aga 59 päeva ametis olnud Siim Kallase valitsuse siseminister Toomas Varek, kes täitis ametikohustusi 10. veebruarist 10. aprillini 2003 ehk ametisse nimetamisest kuni valitsuse töö lõppemiseni. Eelmine siseminister Ain Seppik astus tagasi, kui sai teatavaks tema osalus 1985. aastal väidetavalt Nõukogude võimu solvanud koolilaste vangi mõistmisel.
BNS – UU
FOTO: PM/Scanpix