27.04.2021
Ühise korruptsioonivalitsuse loomine.
Kuigi üks Keskerakonna juhtpoliitikuid Jaanus Karilaid hõiskab, et neil polevat häda midagi ja hoopis EKRE kaob, tundub siiski ainult keskparteil räbalasti minevat.
BNS vahendab: Kantar Emori poolt aprillis läbi viidud uuring näitab, et võrreldes 2017. aasta kohalike valimistega on Keskerakonna toetus oluliselt langenud – kui siis oli valimiste eel Keskerakonna toetus 27,3 protsenti, siis tänavu aprillis vaid 19,6 protsenti. /…/ Tallinnas juhib endiselt võimsalt Keskerakond, kuid on ka seal kaotamas oma toetust ja praegu on nad kaugel absoluutse enamuse saamisest Tallinna volikogus, nagu neil praegu on.
Kuidas Keskerakonna populaarsus saakski püsida, kui nende eetiline tase pidevalt langeb, seda nii korruptsiooni kui reeturlikkuse tõttu? Keskerakonna püsitoetajad ehk saavadki juhtide vangerdamistest aru või ei hooligi neist, aga valimistel võideldakse ju “soo” ehk kindla eelistuseta hääletajate pärast.
Valijatele aga jääb arusaamatuks see, kuidas erakond lagundab valitsuse, sest üks juhtpoliitikutest ja kogu KE sai kriminaalse korruptsioonisüüdistuse, samas aga läheb erakond ilma vähimagi puhastuseta uude valitsusse ning skandaalne Mailis Reps taandub ainult välise surve tõttu.
Ka Jüri Ratase enda “poliitilise vastutuse võtmine” näeb naeruväärsena, kui ta kukutab koos kaporatuuriga oma EKRE osalusega valitsuse just abielureferendumi eel ja pärast ALDE hoiatust ning saab oma korruptiivse partei eesotsas Riigikogu esimeheks ning väidetavalt ka presidendikandidaadiks. Brüsseli ees põlvi väristav vargapartei liider langemise asemel hoopis tõuseb, samas aga sagenevad ka erakonna korruptsioonijuhtumite paljastused, kuid seda mitte seestpoolt, vaid väljast.
Keskerakonna enda viga on see, kui nad oma tegude ebaeetilisust ei märka. Või ei taha märgata. Mis aga puutub EKRE-sse, siis Kantar Emor väidab: “Võrreldes eelmiste valimistega kasvatab kõige enam, üle kahe korra oma valijaid aga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).”