17.01.2022
Siim Pohlak Riigikogus
Tänasel Riigikogu istungil esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond keskkonnaminister Erki Savisaarele (Keskerakond) arupärimise eramajade ahjuküttest loobumise soodustamise kohta. Arupärimisele olid alla kirjutanud 15 EKRE saadikut ning selle esitamisel võttis sõna Siim Pohlak, kes ütles, et tänane ilm oli just sobilik antud teema arutamisele, sest Eestis oli sel hetkel talvetormi tagajärjel elektrita umbes 20 000 majapidamist. „Ka minu kodukülas korstnad suitsesid, kui ma Toompeale sõitsin, sest elekter oli juba neljandat tundi ära.“
Arupärimise ajendiks oli tema sõnul keskkonnaministeeriumist läinud sügisel tulnud info, mis ringles ka Eesti meediakanalites ja milles väideti: “Kuna Eestis on kütteperiood pikk, köetakse siin ka palju ahjusid ja kaminaid, mis omakorda mõjutab õhukvaliteeti.” Selle probleemi lahendamiseks hakkab riik tuleval aastal maksma toetust kohtkütte asendamiseks kaugkütte või soojuspumbaga. Ja korrektne on märkida, et teatud tingimustel saab toetust küsida ka vana ahju uuega asendamiseks.“
Siim Pohlak: „Küsisin sama teema kohta detsembris infotunnis ka riigihalduse ministrilt, kes ütles muu hulgas, et ahjukütte vähendamine on teemaks olnud, aga keelamist veel otsustatud ei ole. Ka Reformierakonna poliitikud on väljendanud meedias esinedes seisukohta, et õhukvaliteet on näiteks Tallinnas osades piirkondades ahjukütte tõttu katastroofiliselt kehv ning puiduga kütmine ei ole õige lahendus.“
Ta lisas, et Euroopa Liidus nakatavad hullud ideed riike tavaliselt järk-järgult ja hiilivalt, meenutades, et Leedus oli sama teema üleval paar aastat tagasi ja siis plaaniti alates 2029. aastast keelata tahkete kütuste, näiteks küttepuude kasutamine täielikult piirkondades, kus on olemas keskküte. Ent kuna ühiskonnas tekkis tugev vastasseis, seal sellest ideest loobuti.
„Vaevalt et ükski terve mõistusega Eesti inimene soovib tänaste elektrihindade juures loobuda ahiküttest, pliidist või katlast, selleks, et saada riigilt toetus ja järgmisel kuul soojuspumbaga küttes omakorda 800- või 1000-eurone elektriarve,“ lisas Pohlak, rõhutades, et pärast EKRE arupärimist muutus ka keskkonnaministeeriumi rõhuasetus kõnesolevale teemale – rääkima hakati pigem ahjude remondi toetamisest.
Avaldame siin lõike Erki Savisaare vastustest arupärimises seisnud küsimustele.
Kas ahjuküttest loobumise soodustamine on Eesti Vabariigi valitsuse algatus või on tegemist Euroopa liidu suunistega?
Vastus. Keskkonnaministeerium töötab hetkel välja toetusmeedet, mille eesmärgiks on õhu kvaliteedi parandamine. Räägime toetusmeetmest, mida hakatakse rahastama Euroopa Regionaalarengu Fondist ning mille eesmärgid on säästlik energiatarbimine, taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Tegemist on toetusega kütteseadmete vahetamiseks või renoveerimiseks vähem saastavama ehk keskkonnasõbralikuma kütteseadme vastu.
Kui tegemist on Euroopa Liidu suunistega, siis palun lühiülevaadet, millised on Euroopa Liidus pikaajalised eesmärgid antud küsimuses ja milline on Eesti seisukoht?
Vastus. Euroopa Liidus on kehtestatud õhukvaliteedi direktiiviga õhukvaliteedi normid, piirväärtused ja sihtarvud, mille eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteainete ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi normide ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Vastavalt õhukvaliteedi direktiivile tuleb liikmesriigil rakendada vastavas õhukvaliteedi piirkonnas asjakohaseid meetmeid et tagada välisõhu kvaliteet ja kaitsta piirkonna elanike tervist. (—) Euroopa Komisjon on ahjuküttega seotud negatiivse mõju vähendamiseks õhu kvaliteedile ja inimeste tervisele välja töötanud niinimetatud ökodisaini direktiivi, mille raames on kehtestatud müügis olevatele koduahjudele konkreetsed õhuheitenormid.
Kas Eestis on seatud või plaanis seada numbrilised eesmärgid majapidamiste arvu kohta, kes peaksid ahjuküttest 2022. aastal plaanitud meetme abiga loobuma?
Vastus. Sellist eesmärki ei ole. Keegi ei pea ahjuküttest loobuma. Selle narratiivi on loonud klikihulluses ajakirjandus.
Kas Eestil on ka pikaajalisem eesmärk, mis aastal soovitakse ahjukütte kasutamine eramajades täielikult lõpetada?
Vastus. Ahjukütte kasutamist ei soovita lõpetada. Kriisivalmiduse seisukohast on erinevate sõltumatute kütmisvõimaluste olemasolu väga oluline ning soovitus on omada kütmiseks mitmeid erinevaid lahendusi, sealhulgas nii ahjusid, pliite kui ka kaminaid.
Kas ahjuküttest loobumise eest pakutava toetuse saamiseks peab inimene lõhkuma majast välja tahkel küttel töötavad kütteseadmed – ahjud, pliidi, katlad – või piisab nende kasutamise lõpetamisest ja kütteseadmed tohivad jääda reservi?
Vastus. Toetuse saamise tingimusi hakatakse välja töötama käesoleva aasta alguses. Seega ei ole täpseid tingimusi vanade kütteallikate säilitamise osas veel seatud. Sellele vaatamata arvestame alternatiivsete küttevõimaluste olemasolu säilimise olulisusega ning kaalume variante, mis võimaldaksid vana kütteseadme tänapäevastele tingimustele vastavaks viia seal, kus võimalik.
Milliseks hindab minister ahjuküttest loobumise mõju inimeste valmidusele tulla iseseisvalt toime erinevate kriiside, näiteks pikaajaliste elektrikatkestuste korral?
Vastus. Vastab tõele, et puudega köetavad ahjud eraldavad atmosfääri süsihappegaasi, ent puuküte on siiski tunnistatud roheliseks energiaallikaks. Seda lihtsa tõsiasja tõttu, et puud seovad kasvades süsihappegaasi. Kui puu põletatakse ahjus, siis on vabaneva süsihappegaasi hulk täpselt sama suur, kui see oleks olnud sellesama puu kõdunemisel metsas. Puukütte probleem on korstnast tulevad heitmed, eriti tiheasustusaladel, näiteks linnades. Paljud arvavad, et puuküttega maja korstnast peab tõusma suitsu. Tegelikult see nii ei ole. Suits on puus peituv energiarikas gaas, kütus, mida ei suudeta ära kasutada.
Milliseid alternatiivseid kütteallikaid soovitab riik ahjuküttest loobuvatel inimestel kasutada?
Vastus: Kui soovitakse vana ahi välja vahetada, siis alternatiivideks võivad olla näiteks uus ahi, vana ahju renoveerimine, kaugküttega liitumine, olemasoleva ahju asendamine õhk-vesi soojuspumbaga ning maasoojusele üleminek. Meetmes suunatakse toetus tiheasustusega piirkondadesse, kus kohtküte on peamine kütteallikas ning probleemid õhukvaliteediga kõige suuremad. Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. Puhta põlemisega ahjude ja kvaliteetsete puude korral on peaaegu võimatu näha või lõhna järgi tunda, et majas köetakse ahju.
Olgu siinkohal lisatud, et Eesti on ühe puhtama õhuga riik Euroopas.