08.03.2023
Täna väljastas kollase Kroonikaga edukalt konkureeriv „rahvusleht“ Postimees Juku-Kalle Raidi järjekordse loo „Taat Helme nagu vanaaegne ja pisut tolmune prohvet“.
JK Raid on esitletud kui „Ajalehe KesKus peatoimetaja“. Täiesti usun, et selline ajaleht on tõesti olemas, aga loogika järgi keegi seda ei loe, sest miks muidu avaldab selle peatoimetaja oma parimaid mõttevälgatusi konkureerivas väljaandes, ja veel tasuta ka, seega ilma igasuguse maksumüürita. Kuid paljud asjad tänapäeva Eestis ongi ebaloogilised, nii et kuna ma ei ole igasuguste kõrvalekallete, anomaaliate ja seksuaalprobleemide alal pädev, siis ei hakka siin ennast näitama nendes küsimustes pädeva inimesena.
Enne valimisi olen regulaarselt märganud Postimehe ELU25-s KesKuse peatoimetaja äärmiselt põnevaid lugusid härra Helmest, EKRE-st ja teistest konservatiividest. Need JK Raidi lookesed meenutasid oma leksikoni, kujundite ja intellektuaalsuse poolest seiku, kui tudengipõlves kusagil sõpradega õlut juues tuli kokku puutuda kuldset jooki koos ohtra viinaga pruukinud noorproletaarlaste ja Tartu garnisoni ohvitseride võsukestega. Vahe peatoimetaja Raidi lugudega seisneb selles, et nende inimeste jutt kõlas mitte eesti, vaid puhtas, kuigi üldsegi mitte sündsas vene keeles, ja nad olid millegipärast eestlaste peale väga tigedad. Mõni kord õnnestus mul „vaenlaste“ sekka eksinud venelasena rääkida vastased pehmeks ja hoida ära mõttetud füüsilised kokkupõrked.
Ilmselt ei ole KesKuse peatoimetaja Raid see inimene, kellega õnnestuks samamoodi kokku leppida, ükskõik mis keeles. JK Raid vaenab, jälestab, põlgab, vihkab jne konservatiive, aga ei oska paraku oma siiraid õilsaid tundeid vastuvõetavas kirjanduskeeles väljendada, meenutades Kiirt, kes üritas mõelda Juuli ja Maali jaoks solvavaid hüüdnimesid, aga külarahvas osutus temast palju huumorimeelsemaks. Kuid elagu ka sovetlik proletariaat, lumpenid ja kõik teised toredad inimesed. Jah, ikkagi i-ni-me-sed.
KesKuse peatoimetaja, ikkagi inimese JK Raidi kirjutist Postimehes võib igaüks täna ise lugeda, tema omadest ei ole see veel kõige hullem. Tsiteerima ja levitama JK Raidi sõnu ei oleks kõige mõistlikum tegevus.
Kuid kahele mõistele peab siiski vastama. KesKuse peatoimetaja JK Raid pidevalt nimetab seal härra Mart Helmet „taadiks“ ja härra Varro Vooglaidit „onuks“.
Selle „onuga“ tuleb aga meelde järgmine lugu: vene kultusfilmis „Vend 2“ oli üks klassikaks saanud episood, kus pätid ei taha trammis sõidu eest maksta ja mõnitavad kontrolöri. Peategelane Danila Bagrov tuleb nende juurde, võtab revolvri välja ja ütleb rahuliku häälega: „Maksa trahv ära“. Üks mägedepoegadest hakkab anuma, et „Ära tapa, vend!“
Mille peale Danila vastab: „Sa pole mulle vend, mustaperseline täimuna“.
Mina küll nii ei ütleks, aga midagi selles ikkagi on.
Ivan Makarov