07.04.2020
Pressikonverents Euroopa Komisjonis.
Ajal, mil EL-i liikmesriigid löövad üksteiselt meditsiinisaadetisi üle, Itaalias tõmmatakse Saksamaa ja Hollandi jäikuse tõttu EL-i lippe alla ja kogu ühendus on pandeemiale äärmiselt jõuetult reageerinud, kõlavad Euroopa Komisjonist NLKP kongresside väärilised kõned.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen räägib solidaarsusest ja uuest erakorralisest rahastusest kriisi ületamiseks järgmist.
“On tõsi, et Euroopa oli senitundmatu ning enneolematu kiiruse ja ulatusega kriisi tõttu jalust rabatud. /…/ Aga nüüd ajab Euroopa selja sirgu. Teda ajendab selleks kogu liitu haaranud soov aidata.”
“Solidaarsus on nakkav ja see tuleb liidu südamest. Tänu sellele on tagasi tõeline Euroopa – Euroopa, mis teeb üheskoos asju, mida keegi meist üksi teha ei saaks. Euroopa tegutseb ja töötab lakkamatult iga päev, et päästa võimalikult palju inimelusid, säilitada kodanike elatusvahendid ja meie majandus uuesti jalule aidata.”
“Viimastel nädalatel oleme teinud asju, mida poleks suutnud endale alles hiljuti ettegi kujutada. Oleme muutnud oma riigiabi-eeskirja paindlikumaks kui kunagi varem.”
“See tohutu jõupingutus – see uus Euroopa – vajab üht asja rohkem kui midagi muud: et eurooplased ihaldaksid ühist tulevikku, kus me kõik üksteist toetame. See, mida ma praegu kõikjal Euroopas täheldan, on suurepärane algus ja teeb mind uhkeks.”
“Iga selline tegu on märk solidaarsusest, mis aitab Euroopal vähehaaval jalule tõusta. Ma olen kindel, et Euroopa saavutab üsna pea jälle endise vormi. Üheskoos tegutsedes.”
Kes on nõukaajal elanud, sellele tuleb jutt väga tuttav ette – ainult et seda ei rääkinud Ursula von der Leyen, vaid Leonid Iljitš Brežnev. Juba eelmise presidendi Jean-Claude Junckeri ajal räägiti EK sarnasusest “Kremli puruvanakestega” ja sellest, kuidas kestvad kiiduavaldused Euroopa Parlamendis koos püstitõusmisega meenutavad Moskva Kongresside Palee minevikku.
Mis aga puutub Ursula von der Leyenisse, siis möödunud reedel sai ta Itaalia peaministrilt Giuseppe Contelt kuulda sõnu: “Kallis Ursula, Sinu mõtted pole Euroopa väärilised”.