Kuigi Reformierakond väidab, et nende maksutõusud jätavad rohkem raha kätte, Jürgen Ligi arvates virisevad eestlased ülearu, Karmen Joller aga avastas, et “Suhteline vaesus näitab seda, et jõukus on kasvanud”, hiilib vaesus üha enam Eesti kodudesse ning need inimesed, kes pole riiklikus toiduahelas, satuvad vaesustondi küüsi.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi uuringuandmed näitavad, et Eesti inimeste majanduslik toimetulek sissetuleku kadumise korral on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud.
Kui 2019. aastal said ühe pereliikme töövõimetuse korral hakkama 63 protsenti peredest, siis tänavu tuleksid sellises olukorras toime kõigest pooled peredest. Elukindlustus, mis kaitseb töövõimetuse korral, on aga vaid 20 protsendil elanikkonnast.
EKsLi tegevjuhi Tuuli Pärensoni hinnangul on majanduslik haavatavus selgelt kasvanud. “Sissetuleku ootamatu katkemine – olgu see põhjustatud haigestumisest, õnnetusest või töövõimetusest – mõjutab perede toimetulekut rohkem kui kunagi varem. See trend kinnitab, et elukindlustuse roll perekondade pikaajalise turvatunde tagamisel suureneb,” ütles Pärenson.
“Veelgi murettekitavamad on uuringu tulemused, et perede toimetulek ühe kuu palga kadumisel on langenud. Kui 2019. aastal said 80 protsenti inimestest hakkama vähemalt ühe kuu ilma regulaarse palgata, siis tänavu on see näitaja langenud 73 protsendini,” sõnas Pärenson.
Uuringust selgus, et 29 protsendil elanikkonnast puuduvad säästud täielikult ja kolmandikul on need kuni kolme kuu sissetuleku ulatuses. Viiendikul on sääste nelja kuni 12 kuu töötasu ulatuses ja aastasest palgast enam on säästnud vaid üheksa protsenti inimesi. (BNS)