12.10.2023
Kaja Kallase valitsuse majanduspoliitika aluseks oli maksutõusudega raha kokkukaapimine.
Eesti konjunktuuriinstituudi ekspertide septembris antud hinnangul on Eesti majanduse olukord allapoole rahuldavat taset, kuid ilma oluliste muutusteta.
Majanduse suurimaks väljakutseks on vähenenud nõudlus ja vähene innovatsioon. Hinnakasv ja inflatsioon on aeglustunud, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.
Konjunktuuriinstituudi ekspertide septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on septembris allapoole rahuldavat taset, kuid ootused olukorrale 6 kuu pärast on mõõdukalt positiivsed.
Majanduskliimaindeks langes juuniga võrreldes 1,3 punkti ja on nüüd -20,7. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli septembris 79,5 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest, kuid punkti võrra parem kui juunis.
Eesti ettevõtteid mõjutas viimasel poolaastal enim palgasurve, materjalide ja tooraine hinna tõus, laenuintresside tõus, üldise turvatunde ning sise- ja välisnõudluse vähenemine. Kui palgasurve ja turvatunde vähenemine on kogu aasta püsinud valupunktis, siis laenuintresside tõus ning sise- ja välisnõudluse vähenemine on probleemina kasvavas trendis.
Tööstusvaldkonnas püsib kindlustunde baromeeter miinuspoolel. Ettevõtete kindlustunne on septembris madalam kui 3 kuud tagasi ja aastatagusega võrreldes langenud ehk septembris −25, juunis −23 ning 2022. aasta septembris −10. Ettevõtete prognoosid järgmiseks 3 kuuks on enam-vähem samad, mis 3 kuud tagasi.
Nõudlus toodangule on jätkuvalt tavalisest madalamal tasemel ning tootmine liikus langustrendil. Kõikides harudes on ebapiisav nõudlus olulisimaks takistuseks toodangu mahu kasvule. Väliskaubanduse arenguväljavaated on EKI ekspertide hinnangul mõnevõrra halvenenud, kuid vaatamata ootuste nõrgenemisele püsivad siiski positiivsed.
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator eelmise kvartali lõpuga võrreldes palju ei muutunud ja jääb miinuspoolele, olles halvem kui aasta tagasi. Viimase kolme kuu müüginäitajad oluliselt ei muutunud ja kaubavarudes suuri nihkeid ei toimunud. Jaekaubandust juba pikalt mõjutanud hinnakasv on kaupluste hinnangul raugemas, kuid kaupluste ootus müügi suurenemisele järgmistel kuudel on madal.
Kindlustunne jätkab langustrendi ka teenindussektoris. Teenuste müük jätkas vähenemist ja sama trendi prognoosivad ettevõtted ka eelolevaks kolmeks kuuks. Kõige kindlamalt tunnevad end IT-ettevõtted, suvekuudel elavnes hooajaline nõudlus turismisektoris, hotellidel ja restoranidel, teenuste müügi kasv jätkus ka IT valdkonnas.
“Elanike hinnangul on Eesti majanduse väljavaade halb ning kindlustunnet mõjutavad enim eesootavad maksu- ja laenuintresside tõusud, tööpuuduse kasv ja majanduslangus. Perede majanduslik olukord ei ole paranenud, säästvate perede osakaal veidi suurenes ja ainult säästude või võlgu elavate perede osakaal vähenes,” tõdes konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
EKI nädala toidukorv maksis septembris 116,28 eurot ning oli 2023. aasta juuni ostukorvist 0,9 protsenti ehk 1 euro odavam. Aasta tagusega võrreldes oli toidukorv 12,1 protsenti ehk 12,56 eurot kallim. Septembris võrreldes juuniga odavnesid kõige rohkem juurviljad, kala ja piimasaadused. Mõnevõrra tõusis teraviljasaaduste hind. (BNS)