Reformierakonna valitsedes on ebameeldivad uudised meie igapäevane leib ja vaimse tervise taastajatel käed-jalad tööd täis, sest sellises riigis elamine pole meelakkumine. Isegi neil, kellel ikka veel hästi läheb, pole tulevikuväljavaateid kusagilt paista.
BNS vahendab halbu uudiseid, esmalt teede-ehitusest: “Teedeehituse olukorda väga hästi peegeldav asfaltsegude tootmine on jõudnud viimase 18 aasta madalaimasse seisu, selgus Taristuehituse Liidu kogutavast statistikast.
Taristuehitajate Liidu kogutav statistika näitab, et 2024. aastal toodeti asfaltsegusid 974 000 tonni. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on see viimase 18 aasta jooksul – nii kaua kui üldse on statistikat kogutud – kõige väiksem maht. „Aastatel 2018-2022 toodeti Eestis keskmiselt asfaltsegusid üle 1,6 miljoni tonni aastas ehk sellega võrreldes toodeti 2024. aastal asfaltsegusid ligi 40 protsenti vähem,“ märkis Trei.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi sõnul on asfaltsegude tootmine väga hea indikaator teedeehituse üldise seisu kirjeldamiseks. „Kui teid ehitatakse ja parandatakse, siis on vaja ka asfalti, kui seda ei tehta, siis pole vaja. Nii lihtne see ongi,“ rääkis Trei. „Eesti teede alarahastatus pole ilmselt enam uudis kellegi jaoks ja iga aastaga on see ka kõigile teekasutajatele oma silmaga aina rohkem näha ja teedel liikudes ka tuntav.“
Sel kevadel avalikustatud Transpordiameti analüüs riigiteede teehoiu rahavajadusest 2025-2054 näitab, et investeeringuid teehoidu tuleks kahekordistada. Eesti riigiteede remondivõlg on 2024. aasta seisuga kasvanud 774 miljoni euroni, suurenedes viimase viie aastaga 12 protsendi võrra.
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks riigiteede võrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida teehoiu rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid 2025. aastal on selleks ette nähtud vaid 99,6 miljonit eurot. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu krooniline vahendite puudus jõudnud hetkel staadiumisse, kus lähimal viiel aastal tuleks teedeehitusse suunata kokku üle 500 miljoni euro aastas.”
Teine BNS-i uudis puudutab inimeste halvenevat tervist: “Tervise Arengu Instituudi (TAI) kinnitusel süveneb Eestis tervise ebavõrdsus, mis peegeldub muuhulgas ka vähihaigestumuses.
TAI äsja avaldatud rahvastiku tervise aastaraamatu fookuses on tänavu vähitõrje. Vähk on üks peamisi haiguskoormuse põhjustajaid – Eestis diagnoositakse vähk igal aastal ligi 9000 inimesel.
„Terviseandmed näitavad, et haridustase ja sissetulek mõjutavad otseselt inimeste tervisekäitumist, ligipääsu tervishoiuteenustele ning seeläbi eluiga – haritumad ja jõukamad inimesed elavad tervemalt ja kauem,“ selgitas TAI direktor Annika Veimer.”
Kui inimesed elavad ebaõiglases, ülekohtuses ja seeläbi stressi tekitavas riigis, siis käibki kõik alla, majandusest ja teehoiust kuni arstiabi kättesaadavuse ja tervisemuredeni.
