18.01.2024
Oma rumalust on raske varjata…
Võimupoliitikute vihkamine rahvuskonservatiivide kui ainsa tõelisi lahendusi pakkuva poliitilise jõu vastu on sedavõrd suureks paisunud, et vahendeid enam ei valita ja suudest tuleb verbaalset kõhulahtisust.
Kolmapäevases infotunnis sõlmus huvitav dialoog.
Mart Helme rääkis sellest, kuidas võimuparteid laitsid maha EKRE eelnõu pronkssõduri eemaldamise kohta, otsustasid punapuusliku Tallinnasse jätta ja mis oli selle tulemus: “Ma vaatasin Vene meediat, nii Eesti vene meediat kui ka Vene vene meediat, ja seal Vene meedias sõna otseses mõttes rõkati rõõmust, et pronksmees jäi eemaldamata ja Eesti russofoobid, natsionalistid, šovinistid jäid pika ninaga, ja kiideti taevani seda, kui targad olid meil liberaalid, reformierakondlased ja teised. Kas te ei arva, et te andsite praegu oma fraktsiooni toetusega selle mitteeemaldamisele Vene propagandale tõsise niisuguse võimaluse rõkata ja näidata seda, kuidas Eestis mõistetakse Venemaa püüdlusi ja seda Venemaa ajalugu siin meie väikeses Eesti kodus?”
Kaja Kallas ründas seepeale küsijat: “Huvitav, et te vaatate Vene meediat, mis on Eestis keelatud. Need kanalid me oleme ära keelanud, Vene propagandakanalid me oleme ära keelanud. Veelgi enam, te vaatate seda kanalit ja te tulete Riigikogu infotundi, et kogu seda Vene propagandat uuesti paljundada, et see ikkagi kindlasti Eesti inimesteni jõuaks. Jääb küsimus, miks te seda teete.”
Kui vaadata Mart Helme küsimust, siis ta ei mitte ei “paljundanud Vene propagandat”, vaid kirjeldas seda, mis toimus venekeelses meedias võimuliidu otsuse järel. See huvitas paljusid. Kui Reformierakonna saadikud tegid EKRE abielureferendumi eelnõule obstruktsiooni ning esitasid ettepanekutena liitumist Venemaaga ja lahkumist NATO-st, võttis Kremli propaganda kohe sellest kinni.
Mis aga puutub Vene meediasse, siis selle jälgimist internetis pole keegi keelanud ning paljud politoloogid, analüütikud ja ajakirjanikud käivadki Vene veebisaitidel, nägemaks, mis Venemaal toimub, seda venelaste endi käsitluses. See, et PBK või mõne muu kanali edastamine on keelatud, ei tähenda, et arenguid Venemaal ei tohiks internetist jälgida, pealegi on vahe, kas seda tehakse analüüsimiseks või kuulatakse ammulisui “juhti”.
Mart Helme ei ole lihtsalt poliitik, vaid on ka õppejõud, ajaloolane ja analüütik, kes hoiab ennast kursis Venemaa tegemistega, et proovida ette näha, mis suunas Kreml oma poliitikat keerab, ja seda teevad väga paljud. Venemaa ametlikke kanaleid on kasulik jälgida kasvõi seetõttu, et teada, mida räägib neid alatasa külastav Eesti poliitik Jana Toom.
Näited sellest, kuidas BNS on vahendanud agentuuri France Presse: Putini sõnu ei saaks keegi teada, kui ei jälgitaks tema esinemisi Vene telekanalites.
Putin: Ukraina võib konflikti jätkudes “korvamatu” hoobi saada (MOSKVA, 16. jaanuar, AFP-BNS)
Putin: Venemaa ei loovuta Ukrainas okupeeritud alasid (MOSKVA, 16. jaanuar, Interfax – BNS)
Muide, valitsusmeelne meedia jälgib teraselt ka rahvuskonservatiivset saadet “Räägime asjast”, millega neil ei tohiks maailmavaateliselt midagi ühist olla – aga nad tahavad olla kursis sellega, mida EKRE poliitikud räägivad.
Kaja Kallas on tuntud kitsa silmaringi poolest – näiteks Riigikogu infotundides ei oska ta väljapool kaasasolevaid dokumente millestki rääkida. Tema peamine argument on “Ma ei tea midagi, ma olen peaminister!” Ehk peaks temagi silmaringi laiendama ja teadma rohkem riigist, kus tema abikaasa veel hiljuti äri ajas? Vaenlase tundmine ei ole mistahes Eesti peaministrile kunagi liigne.
Kolmapäeval toimus teinegi intsident, nimelt “Esimeses stuudios”, kus saatejuhid ja EKRE fraktsiooni esindava Varro Vooglaiu oponendid ründasid üheskoos traditsionalistist poliitikut ja asi läks inetuks. Varro Vooglaid on tuntud väga hea väitlejana, tema jutt on alati viisakas ja argumenteeritud, mistõttu Jürgen Ligi sugused lähevad alati endast välja.
Meenutuseks lugu Tallinna TV aegadest, mil stuudios kohtusid ühelt poolt Varro Vooglaid ja Rein Raudvere, teiselt poolt sotsid Marianne Mikko ja Barbi Pilvre, teemaks “uusväärtused”. Kui Mikko ei suutnud enam Varro Vooglaiu argumente kummutada, nõudis ta saatejuhilt, et too lõpetaks “katoliikliku propaganda sekulaarses riigis”. Kui saatejuht tuletas meelde, et tegu on väitlussaatega, väitis Mikko suurisilmi: “Aga õigus on ju minul!”
Kajakallased, jürgenligid, mariannemikkod ja paljud teised liberaalid-vasakpoolsed arvavad alati, et õigus on ainult nendel – ja üldjuhul jäävad nad väitluses alla, mistõttu peavad alustama demagoogilist lausrünnakut.
Uued Uudised