30.12.2019
( : ) kivisildnik
Transhumanismist räägitakse palju ja segaselt, jääb mulje et see on mingi teoreetiline ulmeasi, mis meisse kuidagi ei puutu – lihtsustatult on tegemist inimese mõistuse siirdamisega robotisse või arvutisse, kui oma keha on katki vms. Sageli jääb mulje, et transhumanism on hea asi, robotkehas jõuab rohkem orjata või paremini alluvatelt higi välja pressida, olenevalt transinimese kohast toitumisahelas.
Tegelikult võime me näha transhumanismi kõikjal meie ümber, hiiliv transhumanism on toimunud juba aastatuhandeid – see kõik algas tule ja ratta leiutamisest ning hobuse kodustamisest. Lõke koopanurgas ja koobas ise on esimene transkeha, koopa turvalisus on transkarvakate ja paks transnahk, kivikirves on transküüned ja lõke transkehatemperatuur.
Ei saa öelda, et see oleks kõik läbinisti halb. Tööstuse edenedes ja tehnilise revolutsiooni vohades oleme jõudnud üle trükikunsti, raadio ja interneti transhumanismi õitsenguni. Lisaks külmkapile, auru- ja pesumasinale on meil hinge taga mobiiltelefon ja selles õige mitu äppi. Saab taksot tellida ja midagi kindlasti veel.
Varasem transhumanist, kusagil kivikirvest lennumasinateni, pakkus meile laias valikus keha proteese ja proteesikesi. Kõrgetest kontsadest alates ja lõpetades „Alieni“ filmist tuttava välisskeletiga. Auto aitab kiiremini joosta ja kraana Jaan Taltsile tuule alla teha. Kõik see on päris kena, inimeste arvukus planeedil kasvab, eluiga pikeneb ja isegi miljoni vaese maal on elujärg rehepeksu aegadega võrreldes tublisti edenenud.
Transhumanism on algusest peale pakkunud ajuproteese, alates tehismälust savitahvlitel ja tselluloosiklimpidel, tänaste tont-teab-milliste hirmuäratavate andme kogumise, töötlemise, nuhkimise ja tsensuurimonstrumiteni välja. Tehniline transhumanism vajas insenere, oskustöölisi ja isegi teadlasi, kuidagi lohises selle proteesitööstusega kaasa ka haridus ja kultuur. Isegi paepealsel maarjamaal ei toppinud talupojad mingist hetkest alates enam mõisniku ehitatud korstnaid kaltsudega kinni.
Enne korsten ja siis kuidagi ka arusaamine, mis asi see on ja kuidas seda süüakse. Kõik see võttis aega, aga asja sai, tänaseks peesitab eliit mängleva kergusega radiaatorite soojuses. Nüüd aga õpivad arvutid ise ja disainivad masinad disainivad uusi masinaid. Kasutu inimvolask pikutab, laseb eksootilist vägijooki luusse, möliseb feispukis ja mandub. Keha mandumine oli kehalise transhumanismi vältimatu tagajärg. Kontoris istujad ja tootmisliini taha sundliigutusi tegev seltskond taandarenes ja ravimitööstus hakkas tööstuslikus koguses mürke segama. Targemaks keegi sellest ei saanud.
Aga see polnud veel midagi, kärbunud lihastega, rasvunud ja rikutud seedimisega isikuid lugesid raamatuid, lugesid lehti, kunagi ei olnud need tootegrupid täielik ila, võis kohata Tammsaare ja Dostojevski kirjutisi. Ja uskuge või mitte, neid loeti, neil võis olla isegi tuvastatav mõju, sellest räägitakse veel tänapäevalgi legende.
Inimliha muutus tänu transhumanismi proteesidele lodevaks, kuid aju oldi veel sunnitud ja harjutud pingutama ja aju töötas edasi. Tänane meelelahutus, sotsiaalmeedia ja ajupesumeedia on kõige ilgem transhumansitlik ajuprotees, kusjuures see protees ei tööta. Transaju ei tööta põhjusega, ta on meelega rikutud. Kui autod ikkagi veel sõidavad, siis niinimetatud kollektiivsest teadvusest pole meile mingit kasu. Õigemini see kasu on ühepoolne globaalsete külakurnajate kasu, kellel globaalse lambakarja nürimeelsest, ent taltsast määgimisest on hea meel.
Võrgus on kõik kättesaadav, kuid meelelahutuse ja ideoloogilise haridusega lömastatud bioloogiline aju, mis pealegi on internetis töllerdamisest muutunud nutidementseks, ei toimi enam. Lisaks kehale on tänaseks koos infotehnoloogia arenguga mandunud ka aju. Aju pole enam vaja, seda ei kasutata ja see ei funktsioneeri. Kuidas saabki normaalselt talitada organ, mida ei kasutata tööl ega puhkehetkel. Kliimainvaliid Grete Thunberg on kõige karikatuursem näide, kuid sarnaseid leiame nii meie kui ameerika poliitikast, Soome on muidugi tõeline ahvitsirkus.
Juba tänane transhumanism on katastroof – meie presidentide, roheliste, sotside, lapsajakirjanike ja koera-kivi luulude all kannatavate provokaatorite vaimne võimekus on nullilähedane. Need ei ole klassikalises mõttes inimesed, need on transhumanismi jäägid. Transhumanism on muutnud olulise osa ühiskonnast sotsiaalseks- ja kultuuriliseks reostuseks. Mõistagi on transhumanistlikud lambapead ohuks nii põhiseaduslikule korrale kui riigi turvalisusele.
Mittefunktsioneeriva ajuga ahvist arenenud ja seejärel äpistunud eluvormid, kes laevad mobiili äpina alla valmislahendusi, olemata võimelised neid kriitiliselt analüüsima, on ohtlikud iseendale ja teistele – pole vahet, kas nad laevad alla ja võimendavad kliimasoigu, rändedeleppe õõvastavat plära või laste keemilise kastreerimise inimvaenulikku agitatsiooni. See on intellektuaalne katastroof. Intellektuaalsele katastroofile aga järgneb alati täielik kollaps.
Äpistumine on epideemiline – üksteisest eristamatud meelelahutuslikud ja ilma igasuguse esteetilise väärtuseta poplaulu laadsed sitanikerdised, halvasti tõlgitud valeuudised, näosaate tüüpi palaganid, mis meenutavad oma loovuse puudumise ja kehva kvaliteediga piraattoodete turgu kusagil Põhja-Küprose Vabariigis, loovuseta isikute vastutustundetu mahitamine. Lõputu kopeerimine ja matkimine, piinlik kaverdamine, küündimatu karaoke – transhumanism on vaimne karaoke ja see on jälk.
Inimene, kes ei suuda oma keha liigutada, on kurb pilt, invaliid, sant. Äpistunud ajuinvaliidid sarnanevad väliselt teistele santidele, kuid on ohtlikud, eriti kui nendega on mehitatud meedia, poliitika, haridus, kultuur ja ametkonnad. Papagoidena keskvõimu dogmasid, meediavalesid või soroslaste propagandat kooris mantratena jorutavate transhumanistide ümin varjutab kõik. Laulupidu on selle kõrval hetkeline piiksatus.
Äpistunud transhumanism sarnaneb olemuselt arvutiviiruse puhangutele, hetkel on kõige aktuaalsem kliimahüsteeria. Erinevalt arvutitest, millel on siiski viirusekaitse, on transhumanistlikel äpi-inimestel sisseehitatud viiruse otsimise, mahalaadimine, käimatõmbamise ja edasilevitamise süsteem. Varsti kirjutatakse kusagil valmis uus viirus, äpistunud transhumanistid laadivad selle alla ja hakkavad uut absurdset plaati ketrama ning kliima on unustatud. Homoerootika ja trumbimarutõbi korduvad muidugi refräänina muude ajutiste totrusehoogude vahel.
Kui kuuled juba teist transhumanisti, samas sõnastuses sama jaburat jura ajamas, on selge, et nad tõmbasid uue sae käima, aga mis on meil sellega tegemist? Mitte kõige vähematki. See on robotite omavaheline asi, ei puutu mingil kombel inimestesse.
(:)kivisildnik
29.12.2019
Pärnus, vandenõulaste otsesel mahitusel