Samal ajal kui Maarjamaa meediatarbija supleb arstiteaduse vastu suunatud uriinis ning on sunnitud kiretult nentima, et aseesimees Mailis Repsist on justkui enesestmõistetavalt kujunenud kriminaalmenetluse subjekt, liigub progressiivne maailm kliimamuutuste lõpliku lahenduse poole.
Maailma pehmemad ajud eesotsas saksa sotsiaaldemokraat Karl Lauterbachiga on veendunud, et see, mis müüdava ajakirjanduse andmetel on aidanud nakkusliku vanadussurma levikut takistada, on hea ravim ka kliimamuutuste vastu. Sina, mehike, istu kodus ja planeet on päästetud. Kliima lock down on progressiivide uus suur maailma päästmise plaan.
Selle hea plaani raames peaksid valitsused piirama isikuvabadusi, autoga sõitmist, lihasöömist ning rakendama kõige ilgemaid ja absurdsemaid energiakoonerdamise abinõusid, mõistagi tuleb lõpetada naftapuurimine. Samuti ei sobi kapitalistlik vabaturg nii radikaalseteks muutusteks ning majandama tuleb hakata mingi sõjakommunismi laadse hirmu ja õuduse mudeli järgi.
Meile koidab roheline Gulag – kus istuda tuleb pimedas ja külmas toas, süüa vahel harva vesist jahukörti. Haisvad ja röhitisi tekitavad ookeanikala konservid on ainult eliidi jaoks, sedagi solki saab vaid eripoodidest. Vasakäärmuslaste planeeritud uus maailmakord on hästi kirjeldanud Francis Spufford raamatus “Punane küllus” kirjastuselt Tänapäev 2011, kust leiame värvikaid kirjeldusi kommunistliku Venemaa 1950. aastate maapealsest tarbimispõrgust.
Mainitud põrgus ei olnud midagi peale valede, lolluse, vägivalla ja korrumpeerunud eliidi. Eliidile serveeriti ka sageli lõhkine küla ehk haisvad kalakonservid. Ja kui kellelgi oli midagi kobiseda, siis topiti ta vanglasse. Sotsid on alati olnud massirepressioonide peale mihklid ja ei ole reaalne, et nende kliima-Gulagi projekti oleks võimalik teostada veenmismeetodil.
Mina ei hakka taimetoitlaseks, mida need punased ahvid mulle ka ei valetaks. Ma ei lase ennast tuppa luku taha panna, sest mingid tobukesed muretsevad kliima pärast. Kui tahad, istu elu lõpuni keldris või kanakuudis, aga mind jäta rahule. Õppigu enne ülehomset ilma ennustama ja hakaku siis kliima pärast halama. Maailmamere pind on kõikunud alati sadu meetreid ja seda ammu enne inimese tekkimist, see on teaduslik fakt.
Kui tuleme tagasi arstiteaduse vastu suunatud uriini juurde. Mis juhtus? Kas kedagi tapeti, vägistati või rööviti kellegi lapsed? Ei, nakkusliku vanadussurma teadlane sai sortsu kust krae vahele – ja juhtumit hakkasid uurima kümned jõustruktuuri töötajad, kordan kümned. Millest selline haiglane ülereageerimine? Miks jõuminister nimetas toimunut millekski justkui eriti hirmsaks.
Mina kui veendunud vandenõuteoreetik, ja selle üle uhke, selgitan juhtunut – see on teaduses kahtlejate demoniseerimise infooperatsioon. Teaduse autoriteedil põhineb nii nakkusliku vanadussurma paanika kui ka kliimahüsteeria. Mõlemat hirmutamiskampaaniat kasutatakse isikuvabaduste piiramiseks, majanduste hävitamiseks ja Gulagi-laadse koduvangistuse üleilmseks kehtestamiseks. Kui teadus ütleb, et kliima ja hülgepoja pärast tuleb koduarestis istuda, siis pead sina seda vedelat väljaheidet uskuma – see on ometi teadus. Muide, teaduslik kommunism oli ka teadus, igas Eesti ülikoolis õpetati.
Ja kui sa teaduses kahtled, siis oled sa loll, kuseloopija ja mingi allilmategelane pealegi – selline kuvand on loodud meedias. Ehk meenub veel keegi esialgne kahtlusalune, kes oli midagi sotsiaalmeedias vanadussurma kohta kobisenud. Igaüks peab lehti lugedes ise aru saame, et ta läheb kinni, kui ta valitsusele ustavate teaduritele vastu vaidleb, teadlased teavad kõike, sina oled vait või kiidad takka. Või tuleb politsei ja viib su ära.
Kena meediatuleriit on teaduse saavutustes kahtlejate jaoks juba kokku kantud, uriinikatel on teletulel keema aetud, ja sinna lisatakse ka sind, kui sa teadlaste kliimahülgemöla ei usu. Kui sa teaduse ette ei kummarda, siis sa oled uriinimees, eriti julm, allilmast ja vastik ka. Sa ei taha ju olla nõme uriinimees, keegi ei taha olla paha uriinimees. Vot siis usud teadust ja kui ei usugi, oled ilusasti vait.
Repsi sõprade ja sugulaste lohutuseks võib aga öelda seda, et kui tuleb kliima-Gulag ja kõik istuvad oma kodus sotsialistlik-ökoloogilises vangistuses ja söövad paremal juhul haiglatoitu, siis ei ole ju asjad nii väga halvasti. Vahet pole. Kõik pannakse istuma, kodus istuja peab aga ennast ise toitma, kroonumajas aga hoolitseb sinu eest päikesejänkude valitsus. Ja nagu öeldakse ühes Oskar Lutsu lasteraamatus: kesse lapsigi välja jätab.
Ökoloogilise sõjakommunismi ja globaalse koduaresti tingimustes muidugi midagi ei majanda ja raha ei teeni. Sotsid peavad sulle tasuta jahukörti andma ja tasuta homoseksuaalseid telesarju näitama, paljud aga ei oskagi paremat tahta. Võib oletada, et nii mõnedki leiavad rohelise kodukartseri variandis oma õnne. Mis kodututest saab ei tea, ehk lastakse maha?
Kui süüa antakse ja porri näidatakse, siis ilmselt bioloogiline elu jätkub. Küll on aga alust kahelda selles, et paljukiidetud progress edasi õilmitseb, tõenäoliselt ei õilmitse. Lauri Vahtrel on veenev mõttekäik progressi liikumapanevatest jõududest, tsitaat eriti ajakohasest raamatust “Suur pettumus ehk Humanismi kriis”, teine trükk SE&JS 2016, fail on kõigile tasuta lugemiseks saadaval.
“Kõigepealt olgu märgitud, et mitte kõik inimest liigutavad jõud ei põhjusta progressi või vähemalt ei ole alust neid selles kahtlustada. Selliste hulka kuuluvad puht-bioloogilised tõukejõud nagu vajadus süüa, juua ja sugu jätkata. Need jõud on küll inimkonna progressiga põhjalikult läbi põimunud, kuid samas tõestab loomariik, et söömine-joomine ja sigimine ei põhjusta tingimata ei arengut ega kultuuri. Need vajadused ei seostu arengu ega kultuuriga mitte ühelgi liigil peale inimese.”
Teaduses kahtlejate vastu võitlemine käib täie hooga, aga ma olen päris kindel selles, et just teaduses ja muudes dogmades kahtlemine on olnud alati arengu mootor. Meil valmistatakse ette stagnatsiooni ja täielikku allakäiku. Ja kui inimesed on sellega nõus, siis nad ongi väärt istuma pimedas ja külmas toas, vaatama tikutoosi suurust säästutelekat ja närima muru.
( : ) kivisildnik